Euroopa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. 5 August II pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Tagasi Venemaale suunduti rohkem, kui 900-liikmelise meeskonnaga, kuhu oli lisandunud hulgaliselt värvatuid. Kui oldi 1698. aasta septembris sõjaretkelt tagasi Moskvasse jõutud, keelas tsaar Peeter I pikkade varrukate ja hõlmadega kuued, samuti lõigati maha ka bojaaride habemed. Nüüdsest peale tuli kõigil habet kanda soovijatel maksta suurt maksu, sest 4 Nikolai Pavlenko, "Peeter I Aasiast Euroopasse", Tallinn 2003, kirjastus Kunst, lk 17 5 Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline, ,,Uusaeg. Õpik 8. klassile" lk 46 6 tsaaril oli kindel soov Venemaal Lääne-Euroopa kombed juurutada. Erand kehtis vaid vaimulikele ja talupoegadele. Nagu teada tegi Peeter väga palju reforme, et Venemaad siduda ja sarnastada ülejäänud maailmaga
- Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" ("Maagiline ja müstiline keel") Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis" - Ilf ja Petrov "12 tooli" - M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda" Nõukogude kultuur on väga mitmekihiline ja keeruline uurimisteema. Ajaliselt ja ruumiliselt oli see väga konkreetselt isoleeritud. See on väga müüdiline, nimed on seal väga olulised (palju asju nimetati ümber, kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus). Kujunesid oma pühakud ja kangelased. Nõukogude
liikuvus.6 Surres jäi Peetril palju asju pooleli. Räägitakse, et Peeter olevat enne surma kirjutanud: ,,Jätan kõik..." , kuid kellele ta ei jõudnudki kirjutada või ei suutnud ta otsustada. Kes olekski olnud Peeter Suurele vääriline järglane? Tollal polnudki Peetri jaoks temale sobivat järeltulijat... Selle võimsa impeeriumi rajaja aga haigestus 1725. aasta alguses ning suri 28. jaanuaril, olles ise vaid 52-aastane. Katariina II 6 ,,Peeter I" Nikolai Pavlenko lk 410 5 Katariina enne valitsejannaks saamist Katariina Sophia Frederike Auguste ehk Katariina Suur ehk Katariina II, sündis Saksa väikevürsti tütrena Stettinis, 21. aprillil 1729. aastal. Katariina toodi Venemaale juba väga noorelt, et ta paari panna tulevase troonipärija- Peeter Feodorovitsiga ehk Peeter III' ga, olles tollal ise vaid neljateistkümne aastane. Peale Venemaale tulemist omandas
annaabi.ee 
