kirik Vierzehnhailigenis ( 1743-71 )kus rikkalik ja fantaasiküllane vormikõne avaneb täies jõus. 18. sajandil kujunes üheks tähtsamaks kunstikeskuseks Dresden. Sinna ehitas M. D. Pöppelmann ( 1667-1756 )aastail 1711-22 oma kuulsa Zwingeri - kolmestküljest galeriidega ümbritsetud nelinurkse ratsamängudeks mõeldud mänguplatsi. Kogu ehitist iseloomustab mingi mänglev harmoonia, raske kupliga madal torn on muutunud lahtiseks väravaks, paviljonidest avaneb sissepääs platsi ümbritsevatele galeriidele. Mängulisust süvendavad rikkalikud dekoratiivsed figuraalsed kaunistused. Dresdeni teine kuulus ehitis - G. Bähri ( 1666-1748 ) kavandatud Maarja kiriku ( 1726-1740 ) on vastandiks mänglevusele, hoole ja külluslikule dekoorile. Põhiplaanilt ümmargust kiriku siseruumi liigendavad kaheksa võimast posti. Eksterjööri aktsendiks on võimas peakuppel, millele sekundeerivad neli väikest kõrvaltorni
Tema suur park ehitati ümber perioodil 604-618. a Sui dünastia ajal. Seal olid pirnipuud kaetud talvel siidililledega, 11 jalga kõrged mehaanilised kujukesed purjetasid paatides piki ehitatud kanalit, esitades mitmeid stseene Hiina ajaloost, ning ujuvad lootosed segunesid vee peal kunstlike lilledega. Sellised aiad said keisririigi valitsejate show-paikadeks, kuigi need hävitati järgmiste keisrite poolt. Piisavaid teateid hiina maastikukujunduse vormilistest elementidest - paviljonidest, tiikidest, kividest ja puudest ilmub alles Liu Sung dünastia ajal (420-479) Nankingis. Seal esindasid nad taoistlikke printsiipe, mis püüdsid inimest juhatada sügavamasse füüsilisse ja vaimsesse kontakti loodusega. Need põhimõtted olid kõige selgemalt esindatud 4.-5. saj budismis, eelkõige ch'an- budismi panteistlikus filosoofias. 4. sajandil AD soodustas maastikupoeetikasse ja maastikumaalidele tõlgendatu looduse väljendamise hindamist, mis muundati ümber aedadesse. 5
kuni alla mõranenud tornid sarnanesid suurtele vatsadele, mille eest nööbid on ära karanud. Taamal tõusis Tournelle'i lossi tornide mets. Kuskil maailmas, ka mitte Cham-bord'is * ega Alhambras *, pole köitvamat, õhulisemat, võluvamat vaatepilti noist kõrguvaist, nooljatest tornikestest, korstnatest, tuulelipukestest, spiraalseist, vindi-kujulistest treppidest, ohulistest, nagu perforaatoriga mulgustatud läbipaistvaist kuplitippudest, paviljonidest, värtnakujulistest tornikestest, nii väga mitmekesistelt oma vormilt, kõrguselt ja asendilt. Kõik see sarnanes hiiglasliku kivist malendite lauaga. 122 Tournelle'i lossist paremat kätt võis näha määratu suurte, süsimustade, üksteisega otsekui kokku- ja läbi-kasvanud tornide kimpu, mida ümbritsev kraav nagu ühte oleks sidunud. See kindlus, millel oli rohkem laske-avasid kui aknaid, mille tõstesild oli alati üles vinnatud ja väravavõre alla lastud, on Bastille*