Just selliselt töölisi hoitigi, maksti võimalikult vähe, et alati puudu tuleks ja töölistel oleks sund veel rohkem pingutada, muidu nad olekisd tööd teinud täpselt nii palju, et neil oleks võimalus magada ja süüa. Iga tööline saab iga päev toota palju rohkem, kui ta oma tarbeks vajab. Aga kuigi töölise töö seda rikkust toodab, teeks see rikkus teda õige vähe töövõimeliseks, kui tema ise oleks kutsutud seda rikkust tarbima. 1.2 Pauperismi sfääri jagunemine Relatiivse ülerahvastuse madalaim kiht elutseb pauperismi sfääris. Sõnaraamat annab pauperi seletuseks puruvaene, elatusvahenditeta inimene. See ühiskonnakiht koosneb kolmest kategooriast. Esimeseks töövõimelised kui vaadata inglise pauperismi statistikat, on seal näha, kuidas pauperite mass iga kriisi puhul kasvab ja äritegevuse elavnemisega iga kord väheneb. Teiseks orvud ja pauperite lapsed - need on tööstusliku
praegust epohhi (ajajärk), kus vaesed on tihedasti kokku kuhjatud; kuid julge oleks see prohvet, kes kuulutaks ette, mida võib oodata praegu sellel maal ennekuulmatuis tingimustes kasvavaist lastest, kes, istudes poole ööni üleval igas vanuses joodikute, häbitute ja tülinorijate inimeste seltsis, saavad ettevalmistuse selleks, et tulevikus olla orjalike klasside liikmed. Üks peamisi probleeme, mis töölisklassi ohustab on pauperismi oht. Tekstis on antud sellele sõnale järgmine tähendus: töölisklassi osa, kes on ilma jäänud oma olemasolutingimustest, tööjõu müügivõimalustest ja vegeteerib ühiskondliku almuse varal. Ideed antud tekstis praktiliselt puudusid, kuna jäi mulje nagu tollane ajajärk oli puhtalt sellise eesmärgiga, et jõukamad inimesed saaksid veelgi rikkamaks vaesemate rahvaste pealt. Neid absoluutselt ei huvitanud, kuidas töölisklass elab, peaasi, et nad tööd teeksid
kolima maalt linna, et töötada sealsetes tööstustes. Selline linnadesse ,,voolamine" eeldas ülerahvastuse varjatud vormi, mille suurus sai nähtavaks alles siis, kui äravoolukanalid muutusid erakordselt laiaks. Kolmandaks relatiivse ülerahvastuse vormiks on püsiv. Selle vormi töölisklass on madalamal keskmisest normaaltasemest. Püsivat ülerahvastust iseloomustab maksimaalne tööaeg ja minimaalne palk. 19. sajandi ülerahvastuse madalaimas kihis asuvad pauperid. Pauperismi alla lähevad töövõimelised, kelle arv pauperite seas väheneb, kui äritegevus suureneb. Veel on pauperid orvud ja pauperite lapsed. Kolmandasse pauperite rühma kuuluvad allakäinud, puruvaesed ning töövõimetud, kelle hulgas on ka inimesi, kes on just raske ning tervist kahjustava töö tõttu töövõimetuks jäänud. Dr. Simon tõi välja tõsiasja, et vaeste hulgas levib ka palju haigusi. Üheks suuremaks probleemiks on alatoitumine või nälg. Inimestele on tähtsaimaks asjaks toit