"Jõuluvana tuli nüüd", lausus kooris laste hüüd. Kingitused on tal rees, ise istub saani sees. Kingitusi saime palju, aisakellahelin valju. Kõigil on nüüd rõõmus meel, lund ju sajab veel ja veel. Jälle käes on jõuluöö, lõppenud on koolitöö. Varsti käes on aasta, uus, sest, et käes detsembrikuu. Kullakallis Jõulumees Maiasmokk on Sinu ees. Kui on loetud laululooke ei ma taha piparkooke! Tahan kinki, mis on toekam, sõiduauto mõni moekam võta välja oma paunast! Suvila või soome sauna, et ei tuleks tühjast kära, võid ka tuua aasta pärast!
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus ja majutusosakond Iseseisev töö Juust Tartu Juust Ajalugu. Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus ja selle loksutamine, lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim oli väga heaks kõhutäieks. Kuidas see lugu ka poleks, juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub umbes samapalju. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või
Taavet ja koljat Pärimuse järgi oli Taavet enne kuningaks saamist pidanud kahevõitlust Koljatiga.Relvadena kasutas hiiglane piiki ja vaskoda. Kuningas Sauli sõdalastele esitas ta sageli mõnitavaid väljakutseid.Taavet tahtis hiiglasega võidelda. Kui Koljat karjuspoissi märkas, pahvatas ta naerma. Oma üleolekus kindlana ei pööranud hiiglane karjuspoisi tegevusele enam mingit tähelepanu. Taavet aga võttis salaja paunast kivi. Ja lennutas selle sügavale hiiglase laupa. Koljat kukkus maha, ning Taavet jooksis Koljati juurde, rebis tal mõõga käest ja lõi pea otsast.Nähes oma kuulsusrikka kangelase armetut hukku, kaotas vilistite vägi pea ja põgenes, kannul Iisraeli armee. Taavet viis Koljati pea Jeruusalemma kuningas Saulile. Hiiglase sõjariistad võttis endale ja pani need oma telki. Saalomoni lugu Kui Taaveti päevad surmale lähenesid, andis ta oma pojale lihtsa käsu
piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. 2. JUUSTU AJALUGU 2.1 Legend juustu tekkimise kohta Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks ja vadakuks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim aga oli heaks kõhutäieks. Juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub samapalju. 2.2 Juustu tööstuslik tootmine Juustu tööstuslik tootmine on maailmas võrdlemisi uus nähtus. Esimesed tööstuslikud
kujutatud episoodi juustu valmistamisest. Sellest on aga oma 6000 aastat tagasi. Heade asjade tekkimine on tavaliselt seotud legendidega. Nii on olemas legend ka juustu saamise kohta, mis kõlab nii. Araabia kaupmees Kanana, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks ja vadakuks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim aga oli heaks kõhutäieks. Sellest ajast sai ka inimkonnale selgeks looduse ülim tarkus: piim kui kõige väärtuslikum toiduaine ei tohi raisku minna, ta konserveerib end ise, kui mujalt abi ei tule. Kuidas lugu ka poleks, juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub samapalju
Kükloop kurtis seda oma isale ja Poseidon vandus kättemaksu Odysseusele: Odysseus pidi mitu aastat vaevlema, enne, kui ta koju sai. · Järgmine seiklus: Mehed sattusid Tuultemaale(selle maa kuningas oli Aiolos). Kuningas võttis mehed lahkelt vastu ja kinkis Odysseusele nahast pauna, mille sees olid kõik tormituuled(et torm merel ei segaks). Mehed jõudsid juba üsna Ithaka saare lähedale, kuid Odysseuse mehed, kes ei teadnud mis paunas on, tegid pauna lahti. Paunast tulid välja kõik tormituuled. Odysseuse laevad paisati Ithaka lähedalt kaugele. · Ja veel üks: Odysseus oma meestega sattus laistrügoonide maale(hiiglasekasvu inimsööjad). Laistrügoonid hävitasid kõik Odysseuse laevad(koos meestega) välja arvatud see laev, millel oli Odysseus ise. See oli rängim õnnetus. Uuel saarel, kuhu nad randusid, elas imeilus nõid Kirke. Kirke hobiks oli muuta kõik mehed, kes talle lähenesid, sigadeks
nii vihastas, et saatis nende maale hirmsa koletise, kellele tuli ilusaid tütarlapsi ohvriks tuua. Perseus polnud argade killast. Ta ootas ära eluka saabumise, tappis meile tuttavate relvadega koletise ja nais Andromeda. NB! Suurenda pilti! Rubens. Perseus vabastamas Andromedat. Pildigalerii, Berliin. Danae juurde tagasi jõudnud, kuulis Perseus, et kohalik valitseja endiselt ema kimbutab. Nüüd läks sangar mehe juurde, võttis oma paunast Medusa pea ja otsemaid, kui kuningas nägi gorgo nägu, ta kivistus. Saare valitsejaks sai Danae ja Perseuse päästnud kalur Diktys. Lõpuks soovis sangar ka oma vanaisa näha, mistõttu ta ühel ilusal päeval Argosesse suunduski. Akrisios aga, kuulnud tütrepoja tagasitulekust, kohkus hirmsasti. Et vältida oraakli ennustust, põgenes mees naabermaa kuninga juurde. Mõne aja pärast korraldas seesama kuningas oma pealinnas suured spordivõistlused. Teated
Taavet rajas Palestiinas tugeva riigi, millepealinnaks ja usukeskuseks sai Jeruusalemm. Pärimuse järgi oli Taavet enne kuningaks saamist pidanud kahevõitlust vilistite hiiglakasvulise vägilase 24 Koljatiga. Ta võttis Koljatiga kohtumiseks kaasa ainult kivid ja lingu. Kui Koljat karjuspoissi märkas, pahvatas ta naerma ja üleolekus kindlana ei pööranud poisi tegevusele enam mingit tähelepanu. Taavet aga võttis salaja paunast kivi, pani selle lingule ja keerutas kõigest jõust. Kivi lendas vihinal läbi õhu ja tungis sügavale hiiglase laupa. Vägev kehamürakas langes jõuetult maha. Taavet sööstis oimetu Koljati juurde, rebis tal mõõga käest ja lõi pea otsast Uus testament Gabriel ingel, kes oli Jumala eriline saadik. Kaks korda saadeti Gabriel Taanieli juurde: üks kord seletama ta nägemuste tähendust ja teine kord kuulutama seda, mis pidi juhtuma Jeruusalemmaga