Betti Alver suri 1989 aastal Tartus, maetud Raadi Vana-Jaani kalmistule. Ülevaade loomingust. Betti Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on illustreeritud kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" 1927. aasta jaanuaris ilmunud ,,Liivi Deevidiiv". Selles loos on kujutatud jala- nõudeäri naiivset müüjaõpipoissi, kes uuriketi tarvis säästetud raha ohverdab nelkide ostmiseks jumaldatud neiule. Sama väljaande aprillinumbrites ilmus Betti Alveri veel jutuke ,,Pärtel Paulseni Naine". 1927. aasta ,,Loomingu" neljandas numbris avaldati Betti Alveri etüüdlik novell ,,Vaene väike". Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas Betti Alver Vallikraavi tänava korteris poolsalamisi romaani ,,Tuulearmuke". 1.oktoobril 1927 pälvis romaan kirjastuse ,,Loodus" romaanivõistluse auhinna. ,,Tuulearmuke"-sest sai selgelt 20.sajandi teos, oma sisemise rütmi, meeleolude närvilikkuse ja tõtleva lausete poolest. 1929.aasta ,,Lastelehe" 4
19.juunil 1989.aastal Tartus luuletaja suri. Ta sängitati 23.juunil Tartu Vana Jaani kalmistule, oma teise ustava abikaasa Mart Lepiku kõrvale. 8 2 LOOMING 2.1 PROOSA Betti Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" 1927.aasta jaanuaris ilmunud ,,Liivi Deeviidi". Samas ajakirjas avaldati aprillinumbrites veel Betti jutuke ,,Pärtel Paulseni naine". 1927.aastal avaldati ,,Loomingu" neljandas numbris Alveri etüüdilik novell ,,Vaene väike". Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke". Ta sai ka julgustust ,,Vaene väike" avaldamisest, mistõttu andis ta ka oma uue teose ,,Linda" käsikirja lugeda Friedebert Tuglasele. Too soovitas tal selle ümberkirjutamist nind saatmist romaanivõitlusele, mida korraldas kirjastus ,,Loodus". 1.oktoobril 1927
Tähelepanuväärne erand Vladimir Sapožnin On ka üks tähelepanuväärne erand – Vladimir Sapožnin (1906–1996), keda tunti rohkem artistinime Boba järgi (vt foto 61). Olles üks maailma omanäolisemaid varietee- ja tsirkuse- artiste-imitaatoreid, step-tantsija ja multiinstrumentalist, oli ta muu hulgas ka suurepärane viiuldaja (õppinud Moskvas prof. K. Mostrase juures ja lõpetanud eksternina Tallinna Konservatooriumi prof. J. Paulseni klassis 1936), ksülofonivirtuoos jne, kes hoolimata oma vene nimest oli isa poolt eestlane ja pidas oma kodulinnaks Tartut231 . 1920.–1930. aastatel esines ta pidevalt Euroopa ja Ameerika lavadel (Pedusaar 2000: 64–66) 232 ning kodumaale sattus üpris harva ja lühikeseks ajaks. Maestro meenutab, et olles 1920. aastate lõpul tööl Kopenhaagenis, õnnestus tal kuulda Louis Armstrongi kontserti, mis jättis vapustava mulje
annaabi.ee 
