Päikesest ja teistest tähtedest. Koos süsiniku ja hapnikuga on vesinik üks tähtsamaid orgaaniliste ainete koostiselemente. Tavatingimustel on vesinik üsna püsiv ja keemiliselt väheaktiivne aine, kõrgemal temperatuuril muutub ta aktiivsemaks. Vesiniku segu õhu, eriti hapnikuga, on aga plahvatusohtlik ja võib plahvatada ka väikseimast sädemest. Segu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust ning annab eriti tugeva plahvatuse, nimetatakse paukgaasiks. Vesiniku ja hapniku ühinemisreaktsioonis tekib vesi. Seda reaktsiooni kasutatakse väga kõrge temperatuuri saamiseks (keevitamine, sulatamine). Kõige puhtamat vesinikku saadakse vee elektrolüüsil (vastupidine toiming vesiniku põlemisele), mil teise saadusena tekib puhas hapnik. Laboris on vesinikku võimalik saada suhteliselt aktiivsete metallide reageerimisel hapetega. Puhas vesi on värvuse, lõhna ja peaaegu maitseta vedelik, mis külmub 0°C ja keeb 100°C juures
kasutatakse vesinikupommis), tritium(üliraske vesinik, radioaktiivne) Füüsikalised omadused (H2): värvitu lõhnatu vees lahustumatu toatemperatuuril õhust 14,5korda kergem gaas kõige kergem gaas maapeal heelium on vesinikust 2 korda raskem puhas vesinik on väga tuleohtlik, mistõttu teda enam õhupallis ei kasutata keemistemperatuur -253 kraadi C Keemilised omadused (H2): põleb, ehk reageerib hapnikuga 2H2+O2 2H2O kui see võrrand on suhtel 2:1, nimetatakse seda paukgaasiks reageerib halogeenidega, tekivad vesinik-halogeniidid H2+Cl2=HCl (vees väga hästi lahustuv gaas) vesinik reageerib lämstikuga katalüsaatori juuresolekul ja kuumutamisel 3H2+N2=2NH3 (ammoniaak) vesinik reageerib väheaktiivse metalli oksiididega tulemuseks vaba metall ja veeaurud H2+CuO=Cu + H2O H2+rasvõli ehk taimsed õlid = tahke rasv Vesiniku kasutamine (26.03.09) raketi kütusena vesinikhalogeniidide ja ammoniaagi tootmiseks rasvade tahkestamisel keevitamisel
Vesinikul on kõrge sidemeenergia, molekul on vähepolariseeritav dissotsiatsioonaatomiteks algab t°-üle 2000 K.Elektronkonfiguratsioon 1s1 Moodustab ühe kovalentse sideme (H2, HCl) või on ioonina (H+) elektronpaari aktseptoriks (H3O+). Keemilised omadused 1. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: · 2H2+ O2 = 2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. 2. Kõrgel temperatuuril redutseeruvad metallid nende oksiidideks vesiniku toimel vabaks metalliks: · CuO + H2= Cu + H2O 3. Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega: · H2O + S = H2S (divesiniksulfiid) · H2 + Cl2= 2HCl (vesinikkloriid) Vesinikuühendid · Vesinik (I-) ühendid- vesinik kui oksüdeerija käitub nagu tüüpiline halogen: moodustab halogeenidega analoogiliselt hüdriide (vesinikuühendid metallidega
Ta on kõige kergem gaas. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhituvuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. 4. Keemilised omadused. a) Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: 2H2+O2=2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril redutseeruvad metallid nende oksiididest vesiniku toimel vabaks metalliks: CuO+H2=Cu+H2O c) Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega: H2+S=H2S (divesiniksulfiid) H2+Cl2=2HCl (vesinikkloriid) 5. Monovesinik (atomaarne vesinik)--H. Kõrgel temperatuuril lagunevad vesiniku molekulid aatomiteks: H2=2H (H=+432kJ) Monovesinik tekib ka keemilistel reaktsioonidel (vesinik tekkemomendil), kuid ühineb kiiresti molekulideks
Koos süsiniku ja hapnikuga on vesinik üks tähtsamaid orgaaniliste ainete koostiselemente. Tavatingimustel on vesinik üsna püsiv ja keemiliselt väheaktiivne aine, kõrgemal temperatuuril muutub ta aktiivsemaks. Vesiniku segu õhu, eriti hapnikuga, on aga plahvatusohtlik ja võib plahvatada ka väikseimast sädemest. Segu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust ning annab eriti tugeva plahvatuse, nimetatakse paukgaasiks. Vesiniku ja hapniku ühinemisreaktsioonis tekib vesi. Seda reaktsiooni kasutatakse väga kõrge temperatuuri saamiseks (keevitamine, sulatamine). Kõige puhtamat vesinikku saadakse vee elektrolüüsil (vastupidine toiming vesiniku põlemisele), mil teise saadusena tekib puhas hapnik. Laboris on vesinikku võimalik saada suhteliselt aktiivsete metallide reageerimisel hapetega. Puhas vesi on värvuse, lõhna ja peaaegu maitseta vedelik, mis külmub 0°C ja keeb 100°C juures
Umbes 17 km sügavusel maakoores aga 1,4% massist ja 17% aatomitest. Tal on head elektrokeemilised omadused, kõrge kütteväärtus ja puuduvad kahjulikud põlemisjäägid. Tööstuslikult toodetakse vesinikku vee elektrolüüsil, loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel, koksigaasist sügavjahutamisel, veegaasist jne. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks, mis ei saasta keskkonda. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. Kasutusalad: · kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, · raketikütusena, · metanooli ja mootorikütuste tootmisel, · metallide keevitamisel (kõrgtemperatuurne leek üle 2600 °C), · keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. Katlad Katelseade ehk katel on kompleksne seadmestik auru (harilikult veeauru) või kuuma vedeliku
molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav 1 Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp Vesinik on värvuseta, maitseta ja lõhnata kõige kergem gaas, väga madala keemistemp ja sulamistemp. Võrreldes teiste gaasidega on vesiniku molekulil kõige väiksem mass (aatom- ja molekulmass) ning sellest tingitud suurim liikumiskiirus. Vesiniku ja hapniku segu mahuvahekorras 2:1 nimetatakse paukgaasiks (kergesti plahvatav segu). Kasutusalad: ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. margariin): Vesinikuga muudetakse taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks, mis on aluseks margariini tootmisele. vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine metallide lõikamine, keevitamine Ühendid: Tähtsamateks vesinikuühendeiks on vesi ja vesinikperoksiid
annaabi.ee 
