18. Mulle meenub, [et kunagi aastate eest mulle juba tehti [niisugune ettepanek]]. 19. Sõbrad olid kutsutud alles kella seitsmeks. 20. Meil oli ju metsaäärne talu, [igasuguseid inimesi] käis seal. 21. Mulle küll ei öeldud, [et tal vendi oleks olnud]. 22. Talle paistis meeldivat, [et lähikonnas kedagi ei elanud]. 1. (Meil)M on [mitme inimese peale]M üksT telefoninumber. 2. TänaM juhtusin mina [telefoniS vastu võtma]M ja [[sellest]t paugutamisest, mis sealtM kostis, mõistsin vaid [niipaljuM, et kõne ei olnud ilmselget mulleM]S. 3. [Kui ma siis küsisin, [kelleleM sooviti helistadaS]SIHITIS, siisM tuli vastuseksM: ["Oodake, ma vaatan,[ mis teie nimi oligi."]S]A 4. PärnuT lahelM [kümmeT päevaM jäädS lõhkunudT ja [paarkümmendT laeva] S sadamasseM ja sealtM [väljaM aidanud ]T Eva 316 läks tänaM katkiM. 5. [PärnuT sadamast]M öeldi ERR TÄIEND uudisteleM, [et neliT laeva on [jää piirilt]T
talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood. Jüriöö valimine feodaalidevastase ülestõusu alustamise momendiks võis järelikult olla lähedane ja arusaadav just talupoegadele. Uut välitööde järku tahtis talurahvas alustada vabana feodaalidest, sealhulgas ka teotööst mõisapõldudel. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega. On teateid ka paugutamisest ja muu kära tegemisest jüritulede juurde. Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile anda signaal, ühtaegu vältides vastuabinõude kiiret tarvituselevõttu sakslaste poolt ning võimaldas tabada viimaseid ootamatud isegi sel juhul, kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. Võitluste laienemine
välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood. Jüriöö valimine feodaalidevastase ülestõusu alustamise momendiks võis järelikult olla lähedane ja arusaadav just talupoegadele. Uut välitööde järku tahtis talurahvas alustada vabana feodaalidest, sealhulgas ka teotööst mõisapõldudel. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega. On teateid ka paugutamisest ja muu kära tegemisest jüritulede juurde. Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile anda signaal, ühtaegu vältides vastuabinõude kiiret tarvituselevõttu sakslaste poolt ning võimaldas tabada viimaseid ootamatud isegi sel juhul, kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. 3. Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida
sirutas. Ta sai kohe aru, et midagi on mäda. Lõikas nööri läbi ja sidus enda varba külge, et vaadata mis saama hakkab. Tuligi Ruberto ja tõmbas, nagu plaanipäraselt oli, nöörist. Arriguccio ärkas kohe, sõlm aga polnud küllalt tugev ja nöör libises aknast alla. See oli märk Rubertole nagu oleks tal ja Sismondal sel korral taas võimalus kohtuda, kuid ei. Arriguccio tormas kohemaid välja koos relvaga, et tuvastada too isik. Ukse paugutamisest sai aga Ruberto juba aru, et tegemist ei ole Sismondaga ja pistis plehku. Toimus tagaajamine. Kuid Ruberto otsustas pärast pikka jooksmist samuti oma relva välja võtta. Naine aga senikaua palus oma ümmardajat, et too tema voodisse heidaks ja et kui tema mees peaks koju tuema, et siis saaks ümmardaja oma hoobid...loomulikult lubas ta selle eest oma ümmardajale tasuda. Tänaval kuuldi aga nende taplusest, Arriguccio kartiski, et äkki teda tuntakse ära ja läks koju, saamata
See sündis kõigile ootamata. Slopasev katsus Piilut kätte saada, ähvardades selle nõnda hävitada, et märga laikugi järele ei jää, aga kui poiss laudade alla lipsas ja seal kaasõpilaste jalge vahel paigast paika ronis, et õpetaja teda kätte ei saaks, tundis see end natukese rähklemise järele lööduna, läks pikkamisi kateedrile tagasi, istus, kattis silmad kätega kinni ja ei teinud enam väljagi ei paugutamisest ega karjumisest. Ning kui ta viimaks käed silmade eest ära võttis, et vaikseks jäänud klassi vaadata, siis nägid kõik, Liblegi nägi, kes juba laudade alt välja roninud, et härra Slopasev nutab, sest tema nägu on märg ja tema silmist jooksevad veel praegugi pisarad, nagu kõneleks ta endamisi Puskinist, sellest maailma suurimast luuletajast. Selleks polnud keegi ette valmistatud ja sellepärast rabas ta kõiki ühtemoodi. Slopasevi pisarad tundusid poistele peaaegu ilmutusena
annaabi.ee 
