Vanasti inimesed arvasid, et jüripäeval külaskäimine toob kahju kariloomadele, põllutöödele või inimese tervisele. Keelatud olid veel põllutööd, okste ja puude koju toomine. Vanasti inimesed uskusid, et kui teha jüripäeval neid töid, siis tulevad suvel maod kodu juurde. Jüripäeval ei tohtinud õmmelda ega kududa. Vanasti inimesed arvasid, et kui jüripäeval õmmelda või kududa, siis lähevad suvel taimed ussitama. Kodu lähedal ei tohtinud jüripäeval kolistada ja paugutada, puid lõhkuda ega pesu pesta. Inimesed uskusid, et need tegevused meelitavad äikest maja juurde. Vanasti inimesed arvasid, et enne jüripäeva või enne esimest äikest on maapind mürgine. Mürgisele maale ei tohtinud istuda. Inimene võis jääda haigeks. Alles pärast esimest äikest võis maa peal istuda. Seda kommet järgivad paljud inimesed ka tänapäeval. Jürituli 19. sajandil tehti tihti tuld juba enne jüripäeva, mis tähendas ühtaegu hundi silmade põletamist
eluaastate jooksul palju. Ta on jäänud ilma oma paremast silmast, kui lapsena Kõrboja talu Annaga metsas hobust mängis. Tulevik saatis Villu ka aastakeseks vangi, teise mehe toikaga maha löömise eest. Kui ta vangist vabanes ning oma koju, Katku tallu, tagasi tuli, oli miski temas muutunud. Ta oli vangis olles õppinud tööd tegema. Mitte ainult suuri mõtteid mõtlema, vaid tõsiselt tegutsema. Villu võttis Katku talus endale uue eesmärgi. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks paugutada ning sinna siis põllumaid rajada. Katku peremees Jüri arvas, et tema poeg tühja vaeva näeb, kui päevad otsa seal Kivimäel rügab, kuid Villut see ei heidutanud. Kätte jõudis jaanipäev ning külarahavs suundus Kõrboja järve äärde pidutsema. Villu ei tahtnud minna, sest kartis et temast halvad jutud ringi liikusid, kuid kui ta kuulis pillimeest ei suutnud temagi minemata jätta. Peol kohtus ta vana hea tuttava Annaga, kes nüüd Kõrbojale perenaiseks saanud oli
noomis munka. Raad hakkas kloostriga kiusu panema,sest mungad ei jutustanud puhast usku.Neile kuulus Ktariina kiriku all olev kelder ja nad nõudsid seda endale tagasi, näidates neile vanu dokumente, mis tõestasid seda.Töömehed tassisid sinna igasugust püssirohtu ja sõjarelvi.Kui raad sai teada ,et linna jutustajad ei tohtinud koostrisse diskuteerima minna ,said nad vihaseks ja hakkasid all keldris püsse paugutama ja katsetama. Raad oli vihane ja lasi töömeestel alati paugutada missade ajal, et mungad alla annaksid ja raadile võimu annaksid. Öösel hiilisid mõned mungad va Heinrich välja ,kes magas ,alla keldrisse ja toppisid suurtükkidel torud puupakkusid täis. Kuna mungad jäid kindlask enda usule ja ei tjutustanud uut usku oma kirikus, tuli neil pahandusi raega.Raehärrad tulid kloostrisse na nõudsid kokkutulekut.Raad keelas koosolekus munkadel enda usu jutlustamist selle maal.Ja et mungad õigele usule pöörduksid ,tulevad
Konflikte püütakse pigem vältida, eitada ja kinni mätsida kui avalikult esile tuua ja lahendada. Firma võib käsitleda konflikti kliendiga kui suurepärast arenguvõimalust ning otsida uusi hästi toimivaid lahendusi, kuidas senisest paremini tegutseda. Konflikti kasu- või kahjutegur on tõlgendamise küsimus. Konfliktsituatsioonis on alati vähemalt kaks poolt ning pole põhjust arvata, et ainult klient on n-ö kitsaskoht. Üksi paugutada ei saa. 17 4. Konflikti lahendamine Konflikti lahendamine on kõige vaevanõudvam strateegia, mis käsitleb endas kõigi erinevuste ulatuslikku selgitamist ning kõiki osapooli veenva lahenduse ühist väljatöötamist. Konflikt on lahendatud, kui on kõrvaldatud kõik erimeelsused, ilma et kumbki osapooltest oleks sunnitud tegema järeleandmisi
ära võttis, et vaikseks jäänud klassi vaadata, siis nägid kõik, Liblegi nägi, kes juba laudade alt välja roninud, et härra Slopasev nutab, sest tema nägu on märg ja tema silmist jooksevad veel praegugi pisarad, nagu kõneleks ta endamisi Puskinist, sellest maailma suurimast luuletajast. Selleks polnud keegi ette valmistatud ja sellepärast rabas ta kõiki ühtemoodi. Slopasevi pisarad tundusid poistele peaaegu ilmutusena. Nüüd võisid teised klassid paugutada ja karjuda niipalju kui süda kutsub, Slopasevi klass ei piiksatanudki enam. Ja selles vaikuses küsis Slopasev sama vaikselt: ,,Lapsed, miks te mulle seda tegite?" Aga ükski ei vastanud. ,,Olen ma teie vastu halb olnud?" küsis Slopasev uuesti. ,,Paas, teie olete juba täiskasvanud, ütelge teie, olen ma halb olnud." ,,Ei," vastas Indrek. ,,Aga miks te siis teete minuga nõnda?" ,,Te olete sagedasti purjus, härra õpetaja," vastas Indrek nüüd.
annaabi.ee 
