suunas. Kokku on olemas 88 tähtkuju. Mõned neist, nagu Orion ja Ursa Major, on kergesti leitavad. Siiski on olemas ka mõningaid väikesi ja kahvatuid tähtkujusid. ( 2; lk.26 ) 8 PAISUV UNIVERSUM Teadlased ei tea täpselt, kuidas universum tekkis. Me teame, et universum tekkis tuhandeid miljoneid aastaid tagasi. Selle põhjuseks võis olla tohutu plahvatus, mis paiskas aine maailmaruumi. Seda plahvatust tuntakse Suure Pauguna. Valla pääsenud aine moodustas galaktikaid, tähti ja planeete. Arvatakse, et universum paisub sellest hiiglasuurest plahvatusest veel praegugi. (2; lk.33) KOKKUVÕTE Maailmas on vägapalju erinevaid galaktikaid, nad koosnevad tolmust ja gaasist. Galaktikaid liigitatakse kuju järgi: elliptilisteks, spiraalseteks ja ebaregulaarseteks. Meie kodugalaktika Linnutee on spiraalne hiidgalaktika. Et lindude rände ajal sügisel ja kevadel on see õhtuti suunatud põhjast lõunasse,
3.1.2. Müristamine Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Äiksetormidega alati kaasnev müristamine ilmneb seetõttu, et välgukanalis ilmnev voolutugevus tõstab temperatuuri kanalis ligikaudu 30 000 K3. See põhjustab omakorda suure rõhuerinevuse kanali ja ümbritseva keskkonna vahel, mistõttu kanalis paisuv õhk tekitab lööklaine, mida me tajume tugeva ,,pauguna". Erinevalt viivu kestvast välgust, kostub müristamine aga mitu sekundit. Seda ei põhjusta aga pilvedevaheline kaja, nagu tihti arvatakse vaid hoopis see, et välk on haruline ning mitmeid kilomeetreid pikk. Seetõttu jõuab ,,pauguna" tajutav lööklaine vaatlejani erinevatest kohtadest erinevatel aegadel ning müristamine ei olegi oma põhimõttelt muud kui vaatlejani jõudvate lööklainete ,,koor". Kas siis pilvedevaheline kaja ei mängi üldse rolli? Tegelikult tõesti mitte
läheneb vastuvõtjale kiirusega, mis on võrdne helikiirusega või suurem sellest, s.t. v A v . Esimesel juhul on tulemuseks nulliga jagamine, teisel juhul saame negatiivse sageduse, millel puudub füüsikaline sisu. Tegelikkuses tähendab v A v , et allika ette tekib lööklaine, mis levib allikast kõigis suundades eemale kas helikiirusel või sellest suurema kiirusega. Laineallika läheduses võib sellel olla purustav toime, laineallikast kaugemal on see tajutav tugeva pauguna. See efekt on jälgitav näiteks siis, kui vaatlejast möödub ülehelikiirusel liikuv lennuk. 12 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.1 Statistiline ja termodünaamiline meetod makroskoopiliste nähtuste kirjeldamisel (Õppida iseseisvalt, Ü.Uder, „Füüsika I”, ptk. 51) 9.2 Ideaalse gaasi mõiste Ideaalseks gaasiks nimetatakse niisugust gaasi, mille puhul
annaabi.ee 
