Aleatoorika- juhuslikuse muusika alea on täring ja loomingu meetodi aluseks on kordumatus e juhus. Seda ei saa salvestada. On kirjutadud suur punt osi ja interbred ise valib mis järjekorras mängib. John Cage-i ,,4min-33s" . ,,muusikat ettevalmistatud klaverile". Klaverile on asetatud peale igasugust kila kola mis mängides kaasa hakkavad pinisema. Elekron muusika- kõik elektri riirtadega tehtud. Konkreetne muusika- taasesitatakse varem lindistatud helisid. Meremüha ükse paugatus. Mitte muusikalised helid. Absurdi kunst- muusika tegemine on ühendatud mõttetusega. Värvus muusika- aleksandr skrjabin- värvus muusika teooria rajaja. Ei kirjutanud romansse. Väidab et igale helile vastab kindel värv ja samuti igale helistikule. Tin-tinnabuli- arvo päärti väljatöötatud stiil. Kellukeste heli. Helide kolmkõlasus. Igale helistikule omased kolmkõlad. Minimalism- tekib 60ndtatel aastatel. Tulemuseks jälle donaalne harmoonia ja meloodia. Puudub arendus
· Laialdane vokaalharmoonia: väläh 'väljas', tettü 'tehtud', hopõn 'hobune' · Keskkõrgete vokaalide kõrgenemised: e>i (imä 'ema'), o>u (uno 'onu); Q3 oo>uu (kuul 'kool), ee>ii (tii 'tee), öö>üü (üüse 'öösel) · Kõrged pikad vokaalid võivad diftongistuda: ii>ei (peim 'piim'), uu>ou (pou 'puu') · Afrikaadid: pudsu 'ebe, ude, puru', kats 'kaks' · Pudsunudsija tolmuimeja · H: hiussõq 'juuksed', huss 'uss', paugahhus 'paugatus', säläh 'seljas' · Palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat's 'laps' Morfoloogilised erijooned · Laadivaheldus: kõiv :kõo 'kask' · Esimese ja teise silbi piiril geminatsioonid: hopõn 'hobune', elläq 'elada', makõ 'magus' · Nelja tüvivariandi vastandused: lag'a:laja:lak'a:lak'k'a 'lai' · Kõrisulghäälik: häiermäq 'õied', saisaq 'seisa', kullõlnuq 'kuulnud', maq 'mina'
keskkorgete vokaalide kõrgnemised: e – i (imä ‘ema’), o – u (uno ‘onu’); Q3 oo – uu (kuul ‘kool’), ee – ii (tii ‘tee’), öö – üü (üüse ‘öösel’); kõrged pikad vokaalid võivad diftongistuda: ii – ei (peim ‘piim’), uu – ou (pou ‘puu’); afrikaadid: pudsu ‘ebe, ude, puru’ (tolmuimeja: pudsunudsija), kats ‘kaks’; h: hiussõq ‘juuksed’, huss ‘uss’, paugahhus ‘paugatus’, säläh ‘seljas’; palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat’s’ ‘laps’; Morfoloogilised erijooned laadivaheldus: kõiv : kõo ‘kask’; I ja II silbi piiril geminatsioonid: hopõn ‘hobune’, elläq ‘elada’, makõ ‘magus’; nelja tüvevariandi vastandused: lag’a : laja : lak’a : lak’k’a ‘lai’; kõrisulghäälik: häiermäq ‘õiged’, saisaq ‘seisa’, kullõlnuq ‘kuulnud’, maq ‘mina’;
annaabi.ee 
