Linna ääres paikneb reoveepuhastusjaam, mida uuendati viimati 2007. aastal. See teenindab ligikaudu 4800 inimest ning linna suuri ettevõtteid. Puhastatava vee kogus on kuskil 320 500 m3/a. Kanalisatsioonitrasside pikkus on 21,5 km ning sademeveetrasside pikkus on 3,7 km. Põltsamaa vee ja kanalisatsiooni eest vastutab Põltsamaa Varahaldus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/69707 ) 1.4.3. Jäätmekäitlus Põltsamaa linnast kilomeeter eemal Põltsamaa vallas Pauastvere külas töötab jäätmejaam, mis valmis 2007. aastal. Jaamas võetakse vastu puidu-, suuremõõtmelisi, ehitus-, metalli-, pakendi- ning suuremõõtmelisi, ohtlikuid, elektri- ja elektroonikajäätmeid. Samuti saab viia sinna ka tekstiili ja plastikut, vanarehvid, olmeprügi, penoplasti ja aknaklaasid. Enamike jäätmete viimine jaama on tasuta. Põltsamaa linnas teostab jäätmevedu alates 2012. aasta detsembrist Ragna-Sells AS. Linnas asub 23 segapakendi konteinerit ning 6 paberi ja papi
Jõgeva alevikus asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut, mis tegeleb uute sortide aretamisega, sortide säilitusaretuse tagamisega, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogiate mõju uurimise saagiga kvaliteedile. Jõgeva valla keskuses Jõgeva linna taimekasvatuse eripäraks on suur seemnekasvatus. Ka loomakasvatus ja aiandus on Jõgevamaal päris tugeva arenguga. Näiteks Põltsamaal on Joosti aiand, mis tegeleb peamiselt roosikasvatusega ning ka ilupuude ja –põõsastega. Pauastvere külas Kaasiku suurtalus on võimalik saada aia- ja metsasaadused ning Luua Metsanduskoolist dekoratiivpuude ja-põõsaste istikuid [9]. Suuresti on levinud põllumajandussaaduste tootmine. Jõgeva vallas on enamus põllumaad hõivatud ning põllumeeste vahel on suur konkurents. Olen sellest teadlik, kuna üks tuttav tegeleb põllumajandusega. Tal on oma firma, kus omab oma masinaid ning maid. 10 7. TURISM
9.Naivism Naivismi loojad on inimesed, kellel pole reeglina kunsti haridust, nad on enamasti kunsti harrastajad, kes on alustanud maalimist pensioni põlvest. Mõnikord on naivismi nim ka primitivismiks. Need kunstnikud kujutav oma maalidel mälestusi lapsepõlvest, või eksootilistest paikadest. Puudub perspektiiv ja figuuride anatoomia kujutamine on vigane. Värvid on kaunid ja puhtad, ei segata värve ja maalitakse väga detailselt. Paul Kondas (31. märts 1900 Uue-Põltsamaa vald, Pauastvere 7. august 1985 Viljandi) oli eesti maalikunstnik, naivist. Ta lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Osales Vabadussõjas. 19211923 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. 1924. aastal omandas Valgas õpetajate kursustel pedagoogikutse ning alates 1925. aastast töötas Suure-Jaani 6-klassilisse algkooli õpetajana, hiljem juhatajana kuni 1941. aastani, mil asus elama Viljandisse, kus töötas kooliõpetajana. Suurem osa tema maalidest sündisid pensionieas
annaabi.ee 
