Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid. Viimane ning suurim keskaja lüürik oli F.Villon (sünd. 1431), kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle aja suurus ja viletsus. Tema luuletused koonduvad kogumikeks “Värsid” ehk “Väike testament” ja “Suur testament”. Elu ja surm, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine – need on tema luule põhimotiivid. Villon on vahel tõsine ja harras, vahel küüniline ja rõve – talle pole miski püha. Rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaalt. Sealsete laulude kuulsaim kogu on “Carmina Burana”. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise üliõpilashümni “Gaudeamus” algussõnad: “Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored!” Eepika
võrdsed. Arthuri laua taga jäeti üks koht kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle tühjaks - inimene, kellele see koht oli keerulise aja suurus ning viletsus. määratud polnud veel sündinud. Selleks Põhimotiivideks olid erinevad vastuolud inimeseks oli sir Lanceloti poeg õilis sir nagu elu ja surm, kaduvus ja igavik, Galahad. Koos sir Percevaliga oli ta keskaegne patutunne ja jamalaema kangelaslikel püha Graali otsingutel. sir ihalemine kõrvuti renessansi-inimese Gauvain, kes oli kuninga õepoeg ning eneseväärikustunde ja ihaga maise elu kelle jõud sõltus otseset looduse täiuse ja vabaduse järele. Villonile pole elutsüklist, paistis silma oma jõu poolest. miski püha. "Nelik","Ballaad kadedaist Loo edenedes loovutavad aga Galahad ja keeltest" räige, võik, rõve, räpane
Kasutatud on sama poeetilist võtet mis «Väikses testamendiski»: Villon pajatab kord humoorikalt, kord sarkastiliselt, kellele ta pärandab oma surnukeha, kellele raamatud ning kes saab selle au tema hing endale omandada. «Suur testament» hõlmab ka rida muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Villoni loomingut, mis on loodud kahe ajastu piiril, iseloomustavad elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine kõrvuti renessansiinimese eneseväärikustunde ja ihaga maise elu täiuse ja vabaduse järele. Pilet nr 9 1. Renessansikirjandus 2. Petrarca elu ja looming, sonett Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a. saadeti Petrarca perekond Firenzest välja. Elas Avignonis. Paavstide residents viidi siis Avignoni. Petrarca õppis isa soovil
annaabi.ee 
