loomaarst Ivan Ivanõts ja günaasiumiõpetaja Burkin end öömajale. Burkin jutustas Inavõtsile loo tema sõbrast ja naabrist Belikovist, kes oli küla koolis kreeka keele õpetaja ja kes suri kuu aega tagasi. Belikov kõndis alati vihmavarjuga, kalossidega ja sooja palituga isegi siis, kui oli soe ilm. Ta varjas oma nägu alati krae taha. Ta paistis nagu vutlaris ehk koorega ümbritsetud. Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda- kaasaarvatud direktor. Ta pidas oma teenijaks kuuekümneaastast joodikut Afanassit. Belikovi magamistuba oli väike, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese ülepea kinni.
mida valvab Anubis, ja kirjeldama sellele jumalale enda retke, mis ta on läbinud. 7 Oma pihtimuse järgi ei ole ta teinud 38t asja. Kui ta valetab, saab ta karistatud. Samuti peab ta oskama Anubisele nimeta kõigi 42 saalis oleva jumala nimed ning alles peale seda pääseb ta saali Osirise ja nende 42 jumala juurde, kes tema üle kohut hakkavad mõistma. 125. peatükk on tuntud moodsas iidse Egiptuse uurimises, sest sinna on koondatud patustamised ja sellepärast, et seal on illustratsioon, mis üldiselt saadab kompositsiooni, mis kujutab surnud inimese südame kaalumist Osirise, surnute valitseja, kohalolekul. Enamik käsikirju sisaldavad ka pöördumist Osirise poole, kus lahkunu kuulutab süütust mitmetes pattudes (need 38 pattu). Pilt 4. Surnu südame kaalumine Huneferi papüüruselt. 7 ,,The Book of the Dead" London 1960, lk 166 Kokkuvõte Egiptuse usundi põhitõdeteks olid: 1
kütid loomaarst Ivan Ivanõts ja günaasiumiõpetaja Burkin end öömajale. Burkin jutustas Inavõtsile loo tema sõbrast ja naabrist Belikovist, kes oli küla koolis kreeka keele õpetaja ja kes suri kuu aega tagasi. Belikov kõndis alati vihmavarjuga, kalossidega ja sooja palituga isegi siis, kui oli soe ilm. Ta varjas oma nägu alati krae taha. Ta paistis nagu vutlaris ehk koorega ümbritsetud. Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda-kaasaarvatud direktor. Ta pidas oma teenijaks kuuekümneaastast joodikut Afanassit. Belikovi magamistuba oli väike, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese ülepea kinni.
tänaval liikuda või kui mõnes teises artiklis keelati kehalikku armastust, siis oli see talle selge, kindel; keelatud ja asi nudi. Seevastu lubamistes ja päriolekus peitus tema silmis ikka kahtlane element, midagi ebatäpset ja tumedat. Kui linnas lubati asutada draamaring või lugemislaud või teemaja, siis kõngutas ta pead ja lausus tasa: ,,Nojaa, muidugi, eks ta ole, see on ju kõik ilus; kui ainult midagi ei peaks juhtuma." Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu tegid ta nukraks, kuigi oleks pidanud arvama, et mis temal sellega tegemist. Kui mõni kolleeg hilines palvusele või liikusid jutud mõnest gümnasistide tembust või nähti klassidaami hilja õhtul ohvitseriga, siis 1 oli ta väga ärevil ja rääkis ikka, et kui ainult midagi ei juhtuks. Aga õppenõukogu koosolekuil ta otse vaevas oma ettevaatuse, umbusu ja puhtvutlarlike kaalutlustega, et näe, poeg- ja
annaabi.ee 
