tol ajal vähe. Kuna sel ajal(14saj) oli kirikuelu kõige põhilisem, siis tema novellideski ja munkadest ja teistest usumeestestest palju juttu. Arenes ka äri- oli kaupmehed, rüütlid olid kuulsad. Neid kõigis tõi ta välja vooruslikkuse ja ka valelikkuse, mis oli väga läbinähtav. Bocaccio naeris selle üle, et vaatamata usuhullusele, kirikumehed vääratasid nagu igateine inimene ikka. Aga selline enesepetmine oli ikka pinnuks silmas, kui need usuhullud patustades tegid nägu, et polekski midagi juhtunud ja siis kahetsedi pattu, järgmisel olid siis nagu süütud inglid. Ühes novellis oligi selline situatsioon. Kaks usumeest olid suured sõbrad. Üks neist oli niivõrd sees oma religioonis ja kombetalitamistes, et normaalsed, inimlikud vajadused jäid rahuldamata. Ja muidugi oli tema naine kurb ja väsinud. Kuid mehe sõber munk märkas seda olukorda ja tema kui eeskuju teisele mehele üritas kavalalt olukorda muuta, rahuldada oma varjatuid ihasid
sarnased rikkurid/aadlikud, kes ei pea luksuses elamiseks töötama ning kel oma mugavuse tõttu puuduvad ka tihtipeale isiklikud huvid/hobid ja oskused, millega aega sisustada. 4) Kui ühiskond on vale, jääb inimesele kaks valikut – kas hakata ühiskonnale vastu, püüdes elada ausalt ja õiglaselt, kuid tekitades sellega omale palju raskusi ja üldist halvakspanu, või minna survega kaasa ja elada väärastunud ühiskonnanormide järgi, sealjuures ohtralt patustades ning oma südametunnistust rikkudes. 5) Selle novelli põhjal ei tohiks inimene elada nii nagu üldsus nõuab, vaid pigem kuulama oma südant ning järgnema vabale tahtele. 6) Väärastunud ühiskonnanormide järgi elamine on minu arvates olnud suur probleem läbi aegade, ainult nõudmised muutuvad. Tegelikult oleme ka tänapäeval sunnitud suhteliselt kindlatesse raamidesse, kuid on tekkinud valiku illusioon ja üldine tsensuur nende teemade ümber.
kohta. Milline oli katoliku kiriku roll teie arvates? Esitage oma arvamus mõne lausega. Pidurdav: katoliku kirik ei tunnistanud ühtegi teaduslikku avastust, uusi mõtlejaid ja teadlasi nimetati sageli paganateks ja mõnikord ka hukkati Levinud oli inkvisitsiooni, s.t et ketsereid püüti ümber veenda, nii pidurdas kirik inimeste vaimse mõtlemise arenemist, uute usuharude teket, püüdis kõiki ümber veenda Katolikul kirikul võis oma pattud kinni osta, nii tegid rikkad, patustades palju ja rusustades sellega ühiskonda, pidurdades selle arengut. Kirikuteenistused olid ladinakeelsed, nii ei saanud tavalised inimesed ,,jumalasõnadest" aru, s.t nad ei arenenud ja see pidurdas ühiskonna arengut. Arendav: ristisõjad ,,ketserite" vastu olid põliselanikele muidugi vastumeelsed, aga ometi tõid nemad euroopalikku kultuuri vallutatud maadesse, mis on arendav Palju haritud inimesi(kirjanikud, teadlased) olid siiski kirikutegelased.
end süüdi olevat grupiga liitumise, teiste värbamise ja grupis tehtu pärast. Süütunnet aitab süvendada grupis valitsenud totalitaarne ideoloogia, mis tunnistas kõik grupiga mitteseostuva taunitavaks ja karistatavaks. Kui on lahkutud ainuõigest ja ainuvõimalikust, siis on raske kohe uut mõtestatust üles ehitada. Usulises plaanis võib inimestel tekkida hirm, et nad on ka Jumalast lahutatud, sest grupi(juhi) ja Jumala hääl olid ju üks ja seesama. Ühe vastu patustades astutakse ka teise vastu. Süüd võivad süvendada ka endiste grupikaaslaste etteheited reetmise, usalduse kuritarvitamise, sisemise nõrkuse või hoolimatuse pärast. 4. Viha on tunne, mis on süüga tihedalt seotud. Viha kui emotsiooni üks eripära on selle suunitletus. Viha tuntakse kellegi või millegi vastu. Ka ebamäärane objektita agressiivsus otsib rakendust. Aärmusgruppidest väljunute tavakohasemad vihaobjektid on grupp, grupi liider või inimene ise
"Nõnda on inimesega siin ma peal: ta kas usub võõriti või elab võõriti. Kuidas teha nõnda, et inimene usuks õieti ja ka elaks õieti?" (lk134) -Kirikuõpetaja endamisi peale Antsu tunnistust Jürka aastate pikkuse pettmisest. "...jumal tahtis näitada, kui vähe loeb tema ees noorus ja ilu. Veel rohkem:jumalale ei meeldi ilu, sest ta toob himu."(lk140) -Jutustaja peale Juula j Jürka vestlust sellest kuidas Noor-Ants tappeti. "...tõuseb elevates himu samuti patustades sura, sest ei ole suuremat kiusatust kui ilus patt."(lk142) -Kirkiuõpetaja Antsule kõnes NooreAntsu surma üle. "...imestas ainult, kuidas küll maailma asjad on seatud: on elus, ei karda; on surnud, kardab."(lk152) -Riia mõiskleb selle üle, et isa ei norska kuna kardab ema ja see on kummaline tema jaoks, tegelt võttis isa lihtsalt ema kalleid magamispulbried. "Vaenlase peab maha lööma"(lk157) -Jürka naabrile kui too juttu ajama tuli ja jutt kuidagi rendile ja orjusele sattus.
annaabi.ee 
