7 taevast ja 7 põrgut. Surnud elavad Toonelas. Surnutesse suhtutakse positiivselt kuna inimesed muutuvad paikseks. Surnu tuli matta nõuetekohaselt – ei tohtinud olla sõlmi, tuli täita riitused. Esivanematest oleneb inimese sigimine, viljakus, loomaõnn, haigused jne.. Monoteism: seotud juudiusu, kristluse ja islamiga..usuti, et maailm on Jumala looming (kreatsionism). Inimene koosneb keha, hing (surelikud), vaim (surematu, kuulub jumalale). Elu = eluta aine + elujõud. Surm = patupalk. Surm on negatiivselt märgistatud. Jumal on hea ja kurat on halb. Haigused (jm. erinevad tagajärjed) arvati põhjustatud kas Jumalast või Kuradist. Usuti põrgusse, paradiisi, puhastustulle..Rõhutati õigesti suremist – suremist lepitatult ja pattudest puhastatult. Hing on kas hauas, hiies, taevas, põrgus, manalas, toonelas. Eestlaste kaugenemine surnutest ja surmast saab alguse just sellel perioodil. Surnutest saavad kurjad vaimud, kuradid jm. taolised olendid
nüüd surid, kuid Jaskat arvati olema selle surma süüdlaseks ja seega karistati tema lapsi enim - ka jõudis haigus Eespereni, surid Juku ja Kata ning Anni, Andres küll tookord laadal polnud, kuid nende laste suremise põhjuseks arvati Jussi surma ajamist, Mari nuttis palju, üritas laste eest nuttu varjata, kuid vahel ikka nähti, temaga koos nuttis väike Innu (Indrek) - toimusid matused, Mari mattis tol päeval ka oma mineviku, saunatädi arvas aga, et laste surm on Marile paras patupalk - õues oli tugev tuisk, Liisi ja Maret jooksid vanemate kirikus olemise ajal salaja paljana lumme, teised lapsed järgnesid, aga riietega - Liisi, Maret ja Anni jäid haigeks, saunatädi ja tüdruk said õiendada, et lapsi piisavalt hästi ei jälginud, Anni suri - hiljem jutustasid õed ka vendadele oma salajasi seiklusi lumes - pärast lumes hullamist ja Anni surma pidid lapsed väga soojalt igal pool käima, uksed ja aknad avanesid lastele alles kevadel kui oli soojem
ning lõpeb nii, et ilmub karvane olend Poova, kes esindab kurjuseideed. Selles novellis jääb inimene kurjale alla, inimese saatus on surm vägivaldsel moel. Tuglase novellides on palju surmajuhtumeid, kus inimesed surevad ebaloomulikult ja vägivaldselt (kägistamine, enda ülespoomine, kolpade lömastamine tellistega, plahvatus). Novell „Poeet ja idioot“ on esseistlik, st sündmusi on vähe, kuid arutletakse uue usu üle, mida kutsutakse kuradiusuks. Vägivaldne surm on patupalk. Inimesel küll on võimalus valida, aga ta valib vale tee, mis viib ta surma. Tuglas näeb inimese saatust pessimistlikus võtmes. Tuglase varases loomingus puudub usk lunastusse, hiljem veidi on usku. Värvisümboolikas kasutab musta kui kurjuse sümbolit, millele kontrastiks roosa ja punane, ka kollane on hea. Tuglase novellimaailm on visuaalne ja värviline. 26
Laste kaelahaigus tabas ka teisi talusid. Haigeks jäid lapsed Orul, Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Orul suri kaks väiksemat last. Hundipalul suri kaks, neli jäid terveks. Hundipalu laste matustele läksid ka Andres ja Mari. Juba järgmisel pühapäeval oli matuste kord ka Vargamäe Andrese ja Aaseme rahva käes. Esiteks surid Maril Juku ja Kata, siis Andrese kolmas tütar Anni. Saunaeit, ütles, et Juss tahtis oma lapsi kätte saada. Eit ütles veel, et Mari laste surm on tema patupalk. Seni kuni Eespere vanemad inimesed surnuaias lapsi matsid, jäeti Andrese ja Mari teised lapsed saunaeide hooleks. Oli ilus tuisune talvepäev ja lapsed läksid salaja paljalt lumehange hullama. Kuni matuselised koju jõudsid olid lapsed juba haiged ja Anni surigi kahe päeva pärast. Maret ja Liisi said aga lõpuks haigusest võitu. Poisid Andres, Indrek ja Ants - ei jäänudki haigeks. 22. Noore Andrese ja Indreku karjapõli (XXXI ptk.)
annaabi.ee 
