Eestlasi oli võrreldes ristisõdijatega tunduvalt vähem. Nii ristisõdijad, taanlased, kui ka rootslased said alati sõdijaid juurde tuua, kuna nende rahvaarv oli tunduvalt suurem, eestlaseid oli, aga väga vähe ning nad ei saanud teistelt riikidelt endale sõjaväge juurde tuua. Ordurüütlite vallutussõda toetas Lääne- Euroopa tähtsaim ja mõjukam jõud- Rooma katoliku kiri. Ristisõdijaid tuli iga aastaga juurde, kuna kirik lubas kõigile ristirüütlitele patukustutust. Vallutajad olid head diplomaadid, neil õnnestus alistada liivlaseid, latgaleid ning eestlasi, kasutades ära nende omavahelisi vastuolusid. Kindlasti sai eestlastele muistses vabadusvõitluses hukatuslikuks kehvem sõjatehnika. Ordurüütlid kasutasid selle ajastu kõige paremat ja täiuslikumat relvastust, eestlased pidid leppima lihtsate relvadega, isegi esimese kiviheitemasina ehitasid eestlased 1222.aastal taanlaste poolt maha jäetud kiviheitemasina järgi ning ammusid
Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Sõjamehi kaasati ka juba seni vallutatud riikidest, tänu millele sõjaväelaste hulk oli piiramatu. Sõjameestele lubati siin kiiret rikastumist ja patukustutust, mis andis neile ka motivatsiooni. 1202 moodustati lausa elukutseliste sõjameeste ordu Mõõgavendade ordu, mis näitas ja tugevdas nende ühtsust. Sinna kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased ei olnud veel tuttavad selliste relvadega ja ei saanud ründajatele samaväärse tehnikaga vastata.
EESTI OLI VALLUTATUD. Eestlaste allajäämise põhjused. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlaste kaitse oli mõeldud lühiajaliste rünnakute tagasi löömiseks, mitte pikaks sõjaks. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Vastast toetasid Taani ja Rootsi. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud roomakatoliku kirik. Rooma paavst lubas ristisõdijatele patukustutust. Vallutajad olid head diplomaadid. Nad kasutasid ja õhutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid. Eestlastel poolnud veel riiki ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Liivlastega, latgalitega ja leedulastega koostööd ei tehtud. Koostööst venelastega suurt kasu ei olnud. Sõjatehnika. Heitemasin. Rekonstruktsioon.(allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1%88%D 0%B5%D1%82) Amb
See, mida ta nägi rabas teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. Näinud lähedalt sealse elu tegelikkust pöördub ta tagasi küll katoliku kiriku ustava pojana, kuid kohkunud oma hinges ja südames See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Juba 1516. aastal Luther ründab esmakordselt oma jutluses avalikult patukustutust. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga. 1.4 Abielu aastad 1523. aastal viidi kloostrist välja toodud tüdrukud Lutheri juurde, kes pidi otsustama, mis neist saab. Nunnad suhtusid Lutherisse kui päästjasse. Nunnad olid palunud vabastada end kloostrivangistusest, Lutheri õpetuse järgi ebapühast nunnaseisusest. Nunnad pöördusid reformaatori poole, kes korraldas kaheteistkümne nunna põgenemise
annaabi.ee 
