Vaatamata suurele hõivatusele leidis Haydn siiski mahti uuema muusika kuulamiseks. Eriti tugeva mulje jätsid talle tema vanema kaasaegse, saksa helilooja Händeli oratooriumid. Händeli muusika mõju oli nii suur, et naasnud Viini kirjutas Haydn ka ise kaks oratooriumi- "Loomine" ja "Aastaajad". Loomise sisu on erakordselt lihtne ja naiivne. Oratooriumi esimesed kaks osa pajatavad, kuidas maailm Jumala tahtel alguse sai. Kolmas, viimane osa räägib Aadama ja Eeva elust paradiisis kuni pattulangemiseni. Helilooja eluajal oli "Loomine" tohutult menukas ja lisas haydni kuulsusele veelgi rohkem aupaistet. Ent kõlas siiski ka kriitilisi hääli. Oratooriumi naiivne kujundlikkus sokeeris eelkõige filosoofe ja esteete, kes pooldasid "ülevamat" muusikat. "Aastaaegade" mahuka partituuri kirjapanemine ei olnud raugastuvale haydnile kerge, nõudes temalt rohkesti närvipinget ja unetuid öid. Töö lõpetamise eel piinasid teda peavalud ja apinavad muusikakatked.
juhuslikkust; ning et kõike, mida elu toob, tuleb lihtsalt aktsepteerida kui osa plaanist. Stoik on inimene, kes võib olla haige, valudes või hädaohus, suremas või eksiilis või põlu all, kuid kes on siiski õnnelik KESKAEG – eetika allutatakse teoloogiale Patristika - kirikuisade õpetus Loomuõiguse põhiprintsiibid väljenduvad jumalikus loomiskorras Jumala loodud inimloomus oli õige kuni pattulangemiseni, edasi oli vaja 10 käsu ja Kristuse maale saatmisega õiget inimesele „meelde tuletada“ Kõlbeline maailmakord jaguneb kaheks normatiivseks süsteemiks: moraal – kiriku pärusmaa õigus – riigi hooldada. Skolastika – koolifilosoofia tegeles kuni 13. saj. Aristotele-Platoni õpetuse mugandusega. Uuriti õiguse muutuvust Sevilla Isidorus (570 - 636) Positiivseid seadusi ei saa lihtsalt tuletada loomuõigusest. Tuleb silmas pidada, et need
Maa võib anda jõudu, kuid maa on inimese suurim vastane, mida ei saa iialgi võita. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandil algab lugu Andrese maailmaloomisega kolimine Vargamäele ja seal uue elu alustamine, maaharimine ja elamistingimuste paremaks muutmine. Andres fokusseerib kogu oma tegevuse tulevikule. Vargamäe lugu = Andrese lugu. Pidev edasitormamine viib pattulangemiseni, kõrvalolijate vaevade unustamiseni. Andres ei näe midagi muud peale oma eesmärgi. Pearu ajab Andrese suuna sassi, misõttu vahetab Andres jumala ära piiblitekstiga ja tõe ära oma õiguse tagaajamisega. Lõpuks lõppevad kõik osad sellega, et algavad pingutusega kuhugi jõuda, midagi uut luua ja lõpevad ei kuhugi, kuid siiski jääb mingi teeots, kust taas alata. Keegi ei taha Andrese tööd Vargamäel jätkata. Varganäe jõe allalaskmine ühendab
annaabi.ee 
