ees. Taktiilsus ehk teise inimese puudutamine suheldes – a) Funktsionaalsed suhted - Puudutamine toimub ainult rolli täitmisel. b) Sotsiaalsed suhted – Suhtlemine toimub rollide tasandil, puudutamine võib olla rituaali täitmiseks. Muud puudutused on lubatud siis, kui on luba küsitud. c) Sõprussuhted – Suheldes toimuvad kallistused ning sõbralikud patsutused. d) Seksuaalsuhted – Puudutused on lubatud kõikidesse keha piirkondadesse, kui see on sobilik mõlemale. Keha asendid – Jaotatakse kaheks : Avatud ning suletud. Kõrvalt vaadates võib näidata ka staatust grupis. Kõrgemal olevad inimesed lubavad rohkem avatuid asendeid. Kõik keha asendid hakkavad mõne minuti suhtlemise pärast peegeldama suhtlemispartnerit. 4) Emotsioonide väljendused –
Näiteks õlale patsutamine ei meeldi paljudele inimestele ega sobi ka igasse olukorda. Üldiselt kaldutakse staatuselt allpool asetsevaid puudutama enam kui ülalpool olevaid, mida peetakse üldjuhul ka normaalseks. Samas võivad inimesed, kes üldse puudutamist ei talu, pidada selliseid puudutusi liialt familiaarseteks. Sõbralikud (tundeid peegeldavad) puudutused Puudutustega saab edasi anda ka tugevat sümpaatiatunnet teise suhtes. Sõprade vahel võivad olla nt sõbralikud patsutused, käest kinnihoidmised ja käte paitamine, aidates nii ülal hoida sooje ja sõbralikke suhteid. Puudutamine ilmutab soojust teise suhtes, tema eest hoolitsemist, samas see, keda puudutatakse, tunneb suuremat soojust puudutaja vastu. Puudutamine aitab kaasa ka sellele, et inimene saab teisele vabamalt oma probleemidest rääkida. Ka tullakse teiste palvetele enam vastu ja osutatakse neile teeneid, kui teine teid puudutab
Martin tahtis võtta tema kätt pihku, aga nuuksuv tüdruk tõmbus eemale ja Martin lõi teda vastu kätt. Kui pisarad edasi voolasid, vaatas Martin kõrvale ja karjus mitmeid kordi, iga kord kiiremini ja valjemini: "Jäta järele! Jäta järele!" Kui Martin tegi veel ühe katse tüdrukut lohutuseks patsutada, punnis tüdruk vastu. Siis ajas Martin nagu urisev koer oma hambad paljaks ja sisistas tüdruku peale. Veel kord püüdis Martin tüdrukut lohutuseks patsutada, kuid patsutused seljale muutusid kiiresti löökideks ning Martin muudkui lõi ja lõi väikest tüdrukut hoolimata tolle karjumisest. Martini käitumine peegeldab tõenäoliselt seda, mida ta on õppinud pisarate ja nutu kohta kodus: algul reageeritakse nutmisele lohutavalt, ent kui nutmine jätkub, järgneb kärkimine ja löömine. Valetamine ja karistus Biosemiootik Kalev Kull küsib vale teooriast mõtiskledes: kas varblane võib milleski eksida?