Tolleaegse kultuuri iseloomulikud jooned on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel
Tolleaegse kultuuri iseloomulikud jooned on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel
Sensualist. Tunnetuse aluseks on vaba ning eelarvamusteta, vahetule kogemusele toetuv looduse vaatlemine. Järeldused, mida teeb teoreetiline mõistus, on vaid oletused tõe kohta. Üksnes kogemuste varal antu on tõde. Maailma olemus seisneb kahe vastanduva printsiibi - kuivuse (lätteks päike) ja niiskuse (lätteks maa) - pidevas võitluses. Võitlusest nende kahe vahel tekivad kõik esemed mateeriast (neutraalne). Usk ja teadus on lahus. FRANCESCO PATRIZZI (1529-1597): pärit Dalmaatsiast. Platonist. Ainus tee tunnetusele on müstiline valgustus. Maailmaruumi keskmeks on meeleline maailm. Vaimude maailm on tekkinud ainsast ürglättest - jumalusest. Universumi printsiip seisneb paljususe ja ainsuse vahelises harmoonias. Peab mateeriat heaks. Materiaalsed esemed on hingestatud ja neis peegeldub jumalik valgus. Jumalik hing hingestab universumi. Universum on lõputu. TOMMASSO CAMPANELLA (1568-1638): pärit Kalaabriast.
annaabi.ee 
