deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Korpusele, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, zirondiinideks. Maximillien Marie Isidor de Robespierre asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle täielikuks liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. 1793. aastal andis revolutsiooniline valitsus ehk vabariik käsu kuninga Loius XVI ja
vennale raha, mida aga ei suutnud isiklikest varudest kuidagi katta. Maximillien Marie Isidor de Robespierre Ta sündis väikeses linnakeses nimega Arras. Ta lapsepõlv ei olnud õnnelik, eriti peale ema surma. Ta oli vaikne, kuid mitte tagasihoidlik. Hiljem sai temast suurepärane kõnemees, kuigi kõne pidamine oli temas alati tekitanud närvilisust ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad. Tema lemmikkirjanikuks oli J. J. Rousseau. Ta asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle ,,äraostmatuks" liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. J. J. Rousseau vaadete pooldajana võitles Robespierre vabariigi eest,
närvilisust ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad. Tema lemmikkirjanikuks oli J. J. Rousseau. 1780. aastal sai ta õigusteaduse bakalauruseks ning sai litsentsi töötamiseks Pariisis. Kuid ta ei olnud väga hea advokaat ja ei võitnud kuigi palju kohtuasju. Sel ajal hakkas ta tõsiselt mõtlema, kuidas oleks võimalik reformida ühiskonda seaduste läbi. Ta rääkis palju patriotismist, kuid esialgu ei olnud tal plaani kukutada kuningas või luua revolutsionistlik valitsus. Ta asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle ,,äraostmatuks" liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. J. J
annaabi.ee 
