Seepärast hakkavdki tema luules järgnevatel aastatel kõlama süngemad noodid: kurbus hukule määratud külaidülli pärast, hirm hingetu linna ja tehnika nivelleeriva mõju eest. Ta teadis, et revolutsioon muudab oluliselt vene külaelu: rikub inimeste hrmoonilise suhte loodusega. Ta püüdis aru saada uuendustest, kuid ei armastanud "mailmi" ja "rauda", mis koos muutustega olid küladesse tunginud.Luuletajal oli valus vaadata "vana hea venemaa" hukkumist, sajandite pikkuse patriarhaarse eluviisi lõhkumist. Jessenini siiras soov nõukogude võimu toetada sattus teravasse vastuollu tema talupoegliku mõtteviisiga. "olen viimane külapoeet ma"-need sõnad polnud enam poos, vaid sügav mõistmine, et nii vene külal kui ka idüllil tema loomingus on lõpp. Näiteks luuletuses "Sprokoust" on kujutatud Varsa võidujooks rongiga omandab sümboolse tähenduse: võidujooks on mõttetu, uus ja agresiivne võidab igal juhul. Venemaad leinates maksis
Naiste jagamine, põlastati vendade ja õdede vahelist abielu. Klasside abielu nt austraalias. Paarperekond mehel oli peanaine. Sellest arenes hiljem välja monogaamne abielu. Paarperekonnas oli truudusetus ja mitmenaisepidamine tolereeritud meestel. Laste eest kandsid eranditult hoolt naised. Orjanduse ja rikkuse tekkega muutus lihase isa staatus ning kujunes välja pärimisõigus. Vara pärandamine oli rajatud majanduslikule tingimusele. Toimus ühe soo orjastamine teise poolt patriarhaarse perekonna vorm. Suguline läbikäimine kandus üle teise vormi. Kapitalismi tekkega muutusid ka abielu tingimused. Kapitalism pani paika abielu reeglid. Kõik muutus ostuks/müügiks. Eraomanduse teke. Adolf Bastian (1826 - 1905) 19 sajandi õpetlane, kes on teatud oma panuse poolest etnograafia kujundamise poolest ja arheoloogia distsipliini rajajana. Aitas kaasa kaasaegse psühholoogia arengule etnograafia isa. Tema ideedel oli
Hammurapi riik 18 saj ekr kuivas kokku, aga babüloni ümber püsis riik kuni. 1595 a ekr. (see aegs siis vana-babüloonia aeg, suurkujuks oli Hammurapi. Mesopotaamia usk- pmst polüteistlik religioon. Jumalaid väga palju, kokku olid sulanud sumerite ja semiidide jumalad, tegu Sumeri-Akkadi religiooniga. Mõjud pire rohkem tulnud sumeri religioonist, kuid on mõlemat. Jumalad on inimlikud, egoistlikud, kavalad, nii üksteisega kui tavainimestega. Moodustavad suure juamliku patriarhaarse perekonna. Jumalate inimlikkus ilmneb ka selles, et jumalad ei taha töötada- lõid inimesed selleks, et nad toidaks inimesi (ohvriannid). Vastutasuks pakuvad jumalad inimestele kaitset. Ideoloogiliselt kuulus linn jumalale, templis pidi teda worshippima siis. Jumalatel 2 nime, üks siis sumeri, teine akkadi keelne. 3 suurt meesjmaalat_ An/Anu- oli jumalate isa, taevajumal. Habemega ja väärikas ja värkki. Vana ja andis hääd nüu, jumalatele ja ärkki. Taevase tarkuse kehastus
annaabi.ee 
