Tänapäeva eliit teenib palju ja näitab seda välja, et neid jäljendada, on vaja rikkaks saada. Rikkaks saamine takistab laste saamist. 3. Naiste emantsipatsioon (sõltuvusest vabastamine) võimaldab neile paremaid positsioone sugupooltevahelises konfliktis järglaste arvu üle Asi pole selles, nagu sünniks tänapäeva industriaalühiskonnas lapsi "liiga vähe", vaid et varasemates patriarhaalsetes ühiskondades sündis lapsi "liiga palju", st rohkem kui naised tegelikult soovinuks. Seletusega kooskõlas sageli leitud tugevad negatiivsed korrelatsioonid naiste haridustaseme/sissetuleku ja laste arvu vahel · Millest on tingitud vanemate ja järglaste vaheline geneetiline konflikt? Kuidas mõjutab see inimese sigimisbioloogiat ja käitumist? See on konflikt järglaste arvu üle, mis seisneb selles, et emapoolne sigimisinvesteering mõjutab ema
Perekond, kultuur ja teadused saavat areneda vaid eriti soodsates kliimatingimustes. Mis on eelduseks riigi tekkele, seega saab riik samuti tekkida ning areneda vaid eriti soodsas kliimavööndis. Sellist käsitlust nimetatakse klassikaliseks kliimavööndite teooriaks. 87. Patriarhaalne teooria. Aristotelese isavõimu käsitlus on aluseks hilisematele patriarhaalsetele teooriatele, mis püüdsid seletada riigivõimu tekkeallikat. Hilisemate patriarhaalsetes teooriates on tehtud ka üsna selget vahet riigi kodanike ja võõraste vahel. Kodaniku staatus andis mitmeid eesõigusi: täisealised Rooma kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest rahvakoosolekutel ning kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid õigusi. Teised isikud ei võtnud isa riigi valitsemisest ning nende õigusliku seisundi määrasid kindlaks välismaalaste preetori kehtestatud õigusnormid.
välismaalased (võõrad), mehed alla kolmekümne eluaasta ning relvakandmiseks kõlbmatud mehed. Riigivorme määratleb ta läbi kodanike õiguste ja mahu sisu, just sel alusel vastandab ta nt demokraatiat aristokraatiale ning monarhiale. § 2. RIIGI TEKKE PATRIARHAALSED TEOORIADAristotelese "isavõimu" käsitlus on aluseks hilisematele patriarhaalsetele teooriatele, mis püüdsid seletada riigi(avaliku)võimu tekke allikat. Hilisemates patriarhaalsetes teooriates on Aristotelesest lähtudes üsna selge vahetegu riigi oma põliselanike ehk kodanike ja võõraste ehk välismaalaste vahel. Kodanike ja võõraste instituudid arendatakse edasi rooma õiguses vabariigi perioodil. Kodaniku - civitas Romanus - staatus andis võrreldes teiste Rooma territooriumil elanud isikutega rea eesõigusi. Täisealised Rooma kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest rahvakoosolekutel ning kasutasid tsiviilõigusest (ius civile) tulenevaid õigusi
annaabi.ee 
