Howard Gardner: intelligentsuse paljusus. Kristalliseerunud intelligentsus- on kogunenud vilumusi, kogemusi aastate jooksul, ei ole vaja mõelda, ta juba teab- R. Cattell. Oluline: mõtlemise kiirus (sh reaktsiooniaeg)- kui mõtlemine on kiire, siis jõuab hoida töömälus suurema hulga ideid, fakte, läbikontrollitud asju, töömälu maht ja täpsus. Loovus ei võrdu kõrge IQ (r=0,3). ISIKSUSE PATOLOOGIA Psühholoogiline patoloogilisus määratakse võrreldes normatiivsusega. 3 põhikriteeriumi: 1. käitumine / seisundi harvaesinevus- normi mõttes lihtsaim- kuda paar inimest suurest hulgast käituvad teisiti; 2. sobimatus konteksti; 3. isiku(te)le põhjustatavad kannatused või vaevused- kas füüsilisi või vaimseid kannatusi- mure, pidev depressiivne olek, teiste suhtes häirivalt, solvavalt käitumine. Kui need kolm on täidetud, siis on ebanormaalne vist. Neile kriteeriumitele vastavaid häireid on hästi palju
mõistmisvõime). R. Cattell: kristalliseerumus ja voolav Oluline: mõtlemise kiirus (sh reaktsiooniaeg), töömälu maht ja täpsus. Howard Gardner: intelligentsuse paljusus. Loovus kõrge IQ (r=03) Kui mõtlemise kiirus on kiire, siis tekib vähem vigu, rohkem võimalusi märgata soodsaid variante, jäävad muud asjad vist paremini meelde vmt. Loovus loomingulisus! Loovuse kriteeriumid (kellegi omad): 1) Loovus 2) realistlikkus Isiksuse patoloogia Psühholoogiline patoloogilisus määratakse võrreldes normatiivsusega. 3 põhikriteeriumi: 1) Käitumise/ seisundi harvaesinevus 2) Sobimatus konteksti 3) Isiku(te)le põhjustatavad kannatused või vaevused. On olemas ametlik psühhopatoloogiliste häirete ja haiguste loed. Normaalsed inimesed sageli on iseloomustatavad teatud patoloogilise sündroomide tendentsidena. Tegelevad: terapeudid/konsultandid. Emil Kraepelin psühhiaater, teadlane :D moodsa psühhiaatria 1 rajaja (est) skisofreenia
teises situatsioonis tähendab, kust see algab, kas sellest on võimalik kuidagi vabaneda. Nüüd on see sundmõttelisus suunatud armastuse teema ümber. Selle tulemus on see, et Ehlvesti looming muutub järjest psühooloogilisemaks. Intertekstuaalsus, mida rohkelt loomingu esimeses pooles, asendub siin süvapsühholoogilisusega. Need seisundid, olukorrad, episoodid on taaskord küllaltki äärmuslikud ja radikaalsed. Neis pole argisust või rutiini. Ka seda iseloomustab maniakaalsus, patoloogilisus, haiglaslikkus. Muidugi selles tähenduses on seda kahte poolust ühendav lüli ka väga hästi näha. Varasemas loomingus on see tõde seotud samamoodi naisega või mingite naistegelastega, aga hilisloomingus see tekstilisus järjest väheneb ning naine on mingisugune selline teema, mis seostub ennekõike hingega või väga peenete intensiivsete psühholoogiliste otsingutega. Aga eks see selline religioossus, metafüüsilisus jääb tähtsaks ka Ehlvest loomingu lõpuosas.
annaabi.ee 
