Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on… ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ... voolujoonelise kehaga, mida katavad soomusjad kattesuled, mille all on paks udusule kiht ... sarnase välimusega: seljasulestik on must, kõhusulestik valge … täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha rasvakihiga … väga seltsivad, nad elavad suurtes kolooniates (kuni miljon isendit) Liikumine Maismaal paterdavad taarudes Tihti komistavad, kuid olles sellega harjunud, viskavad nad end kõhuli, et liuelda Ujumiseks on nende tiivad loivakujulised Tugevad jalad ja väike saba on tüüriks Head sukeldujad (45 m) Ujumise kiirus kuni 40 km/h Jääle tagasi saamiseks viskuvad nad suure kiiruse pealt veest välja ja maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Vaenlased, toit Vaenlased Suur-änn Merileopard Toit Kalmaarid, kalad, vähilised
Pingviinid Pingviinid on lennuvõimetud ja näevad kuival maal välja üpris kohmakad. Nad paterdavad taarudes või libistavad end kõhuli mööda lund. Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on
JÜRIPÄEV INIMESEÕPETUS 2011 Jüripäev Lä’eb välja uudispõldude kündja, maa särab kevadhommikuses aos Ta mehejõuga jälle mulda ründab, kuldnokad järgi paterdavad vaos. Juhan Sütiste Jüripäeva tähistatakse 23. aprillil ning seda peetakse Püha Jüri surmapäevaks. Tänapäeval tuntakse jüripäeva ka karjalaskepäevana. Sel päeval lasti välja kari. Eestis on jüripäev eeskätt maameeste püha. Meie esivanemate jaoks oli see igati sobiv aeg lepingute sõlmimiseks, põllutööde alustamiseks ja mujale kolimiseks. Samuti oli see neile suvetooja , looduse ärkamise püha. Jüripäev oli ka olulisim päev huntide tõrjumiseks
seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast koorumist tulevad emaslinnud merelt ja lasevad näljased isalinnud sööma. Poegade üleskasvatamine võtab aega 4 kuud. (Colvin, Speare 1996, Lk 74) Keiserpingviinid on suurimad pingviinid – 1, 2m pikad. (Feltwell, 1996, Lk 10) Neil on voolujooneline veeeluks kohastunud keha, lühikesed tiivad talitlevad aerudena, ujulestadega jalad aitavad sukelduda. Kuival maal paterdavad või libistavad end kõhuli mööda lund. Merest viskuvad nad jääle suurelt kiiruselt ja maanduvad jalgadele. Pingviini sulgede otsad keerduvad sissepoole, et vältida soojusekadu. Udusuled hoiavad soojust keha lähedal- tuul ja vesi ei pääse neist läbi. Nad on nii hästi polsterdatud, et võivad üle kuumeneda. Kogu keha katavad tuhanded väikesed suled. Suur keha aitab neil sooja hoida. Lõuna- lonthülged on suurimad hülged (6m pikad ). (Colvin , Speare
annaabi.ee 
