vähesel määral lämmastikoksiidist, naatriumkloriidist ning vulkaanilisest väävlist ja hapnikust. Io atmosfääri paksus ja tihedus sõltuvad valitsevast temperatuurist, kellaajast, piirkonnast, vulkaanilisest tegevusest ning antud koha pinnatemperatuurist. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on 50 kraadi Celciust, kuid on avastatud ka alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. "Galileo" aga mõõtis Io Pillan Patera nime kandva vulkaani suudme temperatuuriks 1700°C. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel). Maal pole nii kõrget temperatuuri looduslikult esinenud juba mitu miljardit aastat, praegu küünib maistest vulkaanidest purskuva laava temperauur vaid veidi üle 1100°C. Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, et ta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat. Seni arvati, et
hiiglastest ja ka mõnest väiksemast Marsi kunagisest tulemäest. Mis puutub Mariner 9 edasisse töösse, siis õnneks detsembris hakkasid tolmupilved hajuma ning 1972 sai Marssi juba rahulikult pildistada ja kavandatud uurimistööd viidi edukalt lõpule. Maale jõudis üle 7000 kvaliteetse foto, mis katsid kogu Marsi pinna. Lähifotod saadi ka Marsi kaaslastest Phobosest ja Deimosest. Olympus Mons Olenevalt väliskujust, on Marsi vulkaanide lisanimedeks mons (mägi), tholus (kuppel) või patera (ohvrikauss). Esimene Marsi pinnamoodustis, mida Mariner 9 läbi tolmutormi nägema hakkas, osutus ka kõrgeimaks ja sai vastavalt väärika nime - Olympus Mons. Esialgu hinnati tema kõrguseks 25-27 kilomeetrit. Laserkõrgusmõõtja MOLA andmete töötlemise ja Marsi täpsete topograafiliste kaartide koostamise käigus mäe kõrgus mõne kilomeetri võrra kahanes, kuid kõrgeima mäe (ja vulkaani) au ta ei kaotanud. Mõnede Marsi mägede ja madalaimate kohtade
Lähim Jupiteri kuu, ainus, kus pole vett. Keskmine neljandal kohal ning massi poolest kolmas, olles Maast pinnatemperatuur on -50C, paiguti on ka 20C. 17 korda raskem. Neptuun on kaugeim planeet Päikesest, Pinnavärvus peamiselt punakasoranz, Io peal on 7 see on gaasiline hiidplaneet, mille atmosfäär koosneb tegutsevat vulkaani. Io peal asub Päikesesüsteemi peamiselt vesinikust ja heeliumist. Uraan annab kuumim koht vulkaani Pillan Patera suudmes on Neptuunile sinise värvuse. Atmosfääri temperatuur temperatuur 1700C. Keskmine kraatritevaheline kaugus läheneb -218C. Neptuunil on sisemine soojusallikas see on 250 km. kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni tuuled on kiireimad Päikesesüsteemis (kuni
Kraatrite sügavus ulatub mõnesajast meetrist kahe kilomeetrini, koonuste kõrgused on tublisti väiksemad. Io värvuse määravad väävlirikkad, heleoranzhid tasandikud. Nende keskel on mustad või tume- pruunid laigud.mis tegutsevad kraatrite läheduses. Tegutsevad vulkaanid paiknevad enamasti Io ekvaatori läheduses ning uhkeimad neist kannavad nimesid Pele ja Loki. Levinuim ühend suurkuu pinnal on vääveldioksiid. "Galileo" mõõtis Io Pillan Patera nime kandva vulkaani suudme temperatuuriks 1700°C. Tegemist on Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga . Maal pole nii kõrget temperatuuri looduslikult esinenud mitu miljardit aastat. Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, et ta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat. Io vulkaanid purskavad väävlit. Europa, väikseim suurkuudest, on nagu Iogi hele. Suurkuu pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C
Lõuna-parasvöötmes asuvad Io kaks suurt 8 mäge -- Silpium ja Haemus. Haemus on suurim, ta tipp on kümme kilomeetrit kõrgemal ümbritsevast tasandikust. Tegutsevad vulkaanid paiknevad enamasti Io ekvaatori läheduses ning uhkeimad neist kannavad nimesid Pele ja Loki. Ainukesena Galilei kuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest. Levinuim ühend suurkuu pinnal on vääveldioksiid. "Galileo" mõõtis Io Pillan Patera nime kandva vulkaani suudme temperatuuriks 1700°C. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel...). Maal pole nii kõrget temperatuuri looduslikult esinenud juba mitu miljardit aastat, praegu küünib maistest vulkaanidest purskuva laava temperauur vaid veidi üle 1100°C. Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, et ta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat.
kilomeetri kõrgune platoo. Lõuna-parasvöötmes asuvad Io kaks suurt mäge -- Silpium ja Haemus. Haemus on suurim, ta tipp on kümme kilomeetrit kõrgemal ümbritsevast tasandikust. Tegutsevad vulkaanid paiknevad enamasti Io ekvaatori läheduses ning uhkeimad neist kannavad nimesid Pele ja Loki. Ainukesena Galilei kuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest. Levinuim ühend suurkuu pinnal on vääveldioksiid. "Galileo" mõõtis Io Pillan Patera nime kandva vulkaani suudme temperatuuriks 1700°C. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel...). Maal pole nii kõrget temperatuuri looduslikult esinenud juba mitu miljardit aastat, praegu küünib maistest vulkaanidest purskuva laava temperauur vaid veidi üle 1100°C. Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, et ta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat.
mäge - Silpium ja Haemus. Haemus on suurim, ta tipp on kümme kilomeetrit kõrgemal 26 ümbritsevast tasandikust. Tegutsevad vulkaanid paiknevad enamasti Io ekvaatori läheduses ning uhkeimad neist kannavad nimesid Pele ja Loki. Ainukesena Galilei kuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest. Levinuim ühend suurkuu pinnal on vääveldioksiid. (Allikad 4, 5, 8, 10) Galileo mõõtis Io Pillan Patera nime kandva vulkaani suudme temperatuuriks 1700°C. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel...). Maal pole nii kõrget temperatuuri looduslikult esinenud juba mitu miljardit aastat, praegu küünib maistest vulkaanidest purskuva laava temperauur vaid veidi üle 1100°C. Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, et ta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat.
annaabi.ee 
