Rahvakunsti kepid on üldjuhul tehtud puust ja meisterdati neid kaardus käepidemest alustades ja lõpetades allosaga. Meistritel puudus spetsiaalne väljaõpe. Tänapäeval on seda tüüpi kepid väga hinnatud ja nende väärtus väga kõrge kollektrionääride seas. 5 3. Trikiga. Seda liiki iseloomustab peidetud funktsioon nagu mõõk, viski pläsku, sklapell vms. 18 ja 19 sajandil patenditi üle 1500 erinevat trikiga keppi, mis olid kasutuses samamoodi tänapäeval nagu rahakott või naiste käekott. Trikiga kepid on ilmselt kõige rohkem tähelepanu ja huvi äratanud kepid. Kõige enam kogutavad jalutuskepid. Inglise keeles on olemas ka eraldi nimetus inimese kohta, kes kogub jalutuskeppe, ,,rabologist". Eesti keelset vastest sellele kahjuks ei leidnud.
C-ni, kuid teemante ei tekkinud. Lõpuks, kasutades mitmesuguseid metalle ( Fe, Ni, Cr jt.) katalüsaatorite ja lahustitena, õnnestus süntees 16.detsembril 1954. a. Firma poolt oli tehisteemantide kontrollimiseks vaja täita järgmised tingimused: 1) tuli esitada röntgenogramm 2) optiline iseloomustus 3) määrata kõvadus 4) teha keemiline analüüs 5) kindlaks teha kristalli väliskuju 6) teised isikud pidid sünteesi kordama Pärast nende tingimuste täitmist patenditi. Nõukogude Liidus töötati tehisteemantide tootmise viisi välja akadeemik L.Verestsagini üldjuhendamisel 1960. a. Esimesed Kiievis sünteesitud teemandid maksid 135 rubla karaat, 1973. a. konstrueeriti Ukraina Teaduste Akadeemia Ülikõvade Materjalide Instituudis robot, mis sünteesib teemante ning annab samal ajal seletust protsessi kägu kohta. Pärast tehisteemantide saamise laboratoorse meetodi väljatöötamist tuli see kohandada hulgitootmisele
ühes võrgus leviva info teise võrgu keelde, kuid see pole sageli optimaalseim lahendus. Iga lisateisendus on üldjuhul kohmakas ja aeganõudev ning kõiki süsteeme ei õnnestugi sageli omavahel kokku ühendada. Arvutite võrgutamise algideed on suhteliselt vanad. Esimesi kaugterminale, mis ühendati telefoniliinide abil, pruugiti juba 50-ndatel aastatel, kui kasutusel olid alles suured ja kohmakad lamparvutid. Modem kui omaette seade patenditi 1963. aastal, siis tekkisid ka mitmed väiksemad ja suuremad arvutivõrgud. Sellal ja kümme aastat hiljem polnud enam ka mingi uudis, et varem või hiljem hõlmatakse kogu maailm ühtse arvutivõrguga. Kuni viimase ajani polnud aga täpselt teada, milline võrgutüüp kujuneb tulevase ülemaailmse faktilise standardi aluseks, sest võrke oli palju erinevaid. Kindla vastuse andsid sellele alles viimased viis kuni kümme aastat - selleks võrguks saab USA sõjaväes
4 Naistekleit Majanduskriisi järel 1930-1939 1930. aastatel naasevad naiselikud kehakumerused moodi. Tulenevalt Suurest Majanduskriisist, hakkasid naised vähem riideid ostma ning parandama neid, mis neil oli. Kolmekümnendate algul langes kleidialusäär säärele ning jäigi sinna, kuni ajastu lõpuni. Taljejoon tõusis oma tavapärasele kohale. Suured puhvis seelikud varjasid puusi. Seelikud olid tagant pikemad kui eest. Kleitidel hakati kinnituseks kasutama lukku, patenditi esmakordselt 1891. aastal Whitcomb L. Judsoni poolt, mis oli plastikust ning värvitud materjalidega sobivaks. Seda kasutas oma disainides Elsa Schiaparelli. Schiaparelli kasutas väga erksaid värvitoone ning tema firmavärv oli sokeeriv roosa. 1930. aastad olid väikese musta kleidi mõjukamad aastad. Väikese musta kleidi loojaks oli Coco Chanel. Algselt oli see väga lihtne, poole sääre kõrgune, kaunistuseks vaid paar diagonaalset joont. Sõja aastate
annaabi.ee 
