2. Koosta simulatsioonis kasutada olevatest vooluringi elementidest vooluringi mudel, mis koosneb KAHEST HOOGLAMBIST, LULITIST, PATAREIST ja UHENDUSJUHTMETEST, ,,lohistades" need ,,tooriistakastist" toolauale. Vooluringi koostamisel puua elemendid asetada voimalikult selliselt, et neid uhendavad juhtmed moodustaksid omavahel taisnurgad. (vt joonist) 3. Joonesta leppemarke kasutades ,,koostatud" vooluringi skeem. (tehtud) 4. Kliki patareil ning maara ekraani alumises servas asuval pinge ,,regulaatoril" patarei pinge vaartus (suvaline arv vahemikus 10 ... 100V) U = __50________________________________V 5. Sulge luliti ja veendu, et hooglambid ,,suttiksid" st hakkaks ,,kiirgama" valgust. Lambist valjuvate ,,kiirte" tihedus, ,,paksus" ja levimise ,,kaugus" iseloomustavad lambi eredust (kiiratava valguse intensiivsust). Mida tihedamad, heledamad ja kaugemad on need
Uks säärane freoonkülmuti aurustitest (freoon jahutuspatarei) on näha joonisel 33 Jahutuspatarei on valmistatud vasktorudest läbimõõ- duga 18X2 mm. Torud asuvad kahes reas. Torudele on peale pandud stantsitud messing- või terasplaatribid. Toru ja ribi ühenduse annab viimase ist torusisselõikes, mille põhja läbimõõt on toru siseläbimõõdust suurem. Kõik aurusti torud on toru põlvistega järjestikku ühendatud. Torupolvised on joodetud. Patareil on freooni sisse- ja väljalaskeotsak. 6
peab alguspunkti tagasi jõudma. Elektroni on vaja alguspunkti tagasi saata (see ongi motoorjõud - elektron teeb tööd). Selleks kasutatakse keemilist energiast (kui seda pole, siis patarei on tühi). VT JOONIST PATAREIGA. ! Töö, mis kulub elektroni viimisel lõpp-punktist(nt miinusklemm) alguspunkti(nt plussklemm) tagasi ! • Vooluallika sisetakistus: Patareis on keskkond (nagu 'soo'), kust elektron peab läbi minema. Kulub energiat, et sisetakistus läbida. Patareil on süsteemis oma kindel takistus! • Elektrivool vedelikes, elektrolüüs, elektrolüütiline dissotsiatsioon, elektrood (katood, anood): Elektrivool vedelikes - ioonid! Nt kui NaCl panna vette, siis ta lahustub. Ta jaguneb ioonideks vees ehk tekib Na+ ja Cl-. Ioonide suunatud liikumisega saab elektrivoolu kujutada. Pinge paneb need ioonid liikuma (Na+ ioonid liiguvad sinna, kus on elektronide ülejääk ning Cl- ioonid sinna, kus on elektronide defitsiit).
Pinge. Siia sobiks võrdlus kahe veeanuma ja neid ühendava toruga. Kui anumad asuvad samal kõrgusel, ei voola vesi torus. Tõstes ühe anuma teisest kõrgemale, hakkab vesi voolama madalamal oleva anuma suunas. Elektrotehnikas nimetatakse selliseid tasemeid potentsiaalideks. Kui vooluallika klemmidel on erinevad potentsiaalid, siis saab selle ühendamisel vooluringi tekkida pinge. Niisiis pinge on potentsiaalide vahe. Pinge mõõtühik on volt (lühend V). Sulle teada pinged on taskulambi patareil 4,5V, elemendil ehk ümargusel patarel 1,5V, auto akul 12V, valgustuseks kasutataval vooluvõrgul 230V ja tööpinke käivitaval vooluvõrgul 400V. Vooluallikate erinevaid nimipingeid võib võrrelda erineval kõrgusel olevate veeanumatega. Voolutugevus on elektri (laengute) hulk, mis läbib juhtme ristlõiget ühes sekundis. Ristlõige on see pind, mida näed kui vaatad juhtme otsa. Mida suurem elektrihulk läbib juhtme ristlõiget ühes sekundis, seda suurem on voolutugevus. Suurema
Galvanomeetrist läheb nüüd läbi ainult nõrk haruvool, mida galvanometer registreerib. Voltmeetri ja mapermeetri skaala on kalibreeritud nii, et galvanomeetri osuti näitab vastavalt kas pingelangust tarbijal või voolutugevust vooluringis. 7. ELEKTROMOOTORJÕUD JA KLEMMIPINGE Elektripatarei elektromotoorjõuks nimetatakse tema elektroodivahelist pinget juhul, kui patareist voolu ei võeta. Kui aga patarei on lülitatud vooluringi, tuleb silmas pidada, et ka patareil endal on sisetakistus, millel tekib samuti pingelaeng. Kui mõõta elektroodivahelist pinget nüüd, tuleb see mõnevõrra väiksem, kui on elektromotoorjõud. Vooluringi lülitatud patarei elektroodivahelist pinget nimetatakse klemmpingeks. Olgu näiteks patarei, mille sisetakistus on 0,1 oomi ja eletromotoorjõud 12V, lülitatud vooluringi ja põhjustagu see seal voolu tugevusega 10A. Vastavalt Ohmi seadusele on sel juhul pingelaeng patarei sisetakistusel 10A*0,1=1V
· Suure tähtsusega elektrimootorites esinevad vead, tüsistused võivad kaasa tuua palju kahjusid, alustades inimohvritest ja lõpetades majanduslike kahjudega. Teisteks jõuallikateks on näiteks: kütused, päikeseenergia, patareid, akud, õhk, vesi, tuul jne. Kütustel põhinevad jõuallikad: Eelised: lihtne kasutada, kasutusel enamikes autodes Puudused: pidev hinnatõus, nafta otsa saamisega seotud probleemid, kütuste heitgaaside mürgisus ja halb efekt osoonikihile. Patareil, akul põhinevad jõuallikad: Eelised: hea kasutada kaasaskantavaid seadmeid, ei ole vaja pistiku olemasolu; odavus, lihtne kasutada, akude puhul uuesti laadimise võimalus Puudused: võivad sisaldada mürgiseid elemente, nagu nt plii jne, lühike kasutusaeg patareidel, riknemisel loodusesse sattumise korral kahjustavad loodust ning inimesi; kondensaatorpatareidel: normaalsest kõrgema pingega 0,4kV toitevõrk on oluliseks faktoriks
aga nihutatav (tavaliselt välimine). Patareid paiknevad kahes teineteise järel asetuvas reas, moodustades niiviisi eesmise ja tagumise sektsiooni. Esisektsiooni patareikettad suunavad mulla ühele poole, tagumised aga vastaspoole, kusjuures tagasektsiooni kettajäljed jäävad eesmiste vahele (joonis 2.2). Sellega tagatakse mulla täielikum ja intensiivsem läbitöötamine. Randaali patarei koosneb 5...16 kettast. Mõnel randaalil on tagasektsiooni ühel patareil ketaste arv ühe võrra suurem (võrreldes teistega). Selle nn liigketta ülesanne on töödelda eesmiste patareide lahkala (puuteala). Paljudel randaalidel on tagasektsiooni äärmised kettad väiksema läbimõõduga, millega tagatakse naaberläbimite (töökäikude) puuteala sujuvus. Patareide arv randaalil on 2...12, töönurk reguleeritav piirides 10...27°. 5
annaabi.ee 
