Kurnatuse tagajärjel suri juba esimesel talvel ⅔ mobiliseerituist. Moodustati Punaarmee rahvuslik väekoondis, 8. Eesti Laskurkorpus, mis koosnes 1941. aastal Eestis sunniviisiliselt mobiliseeritud ja Venemaale viidud eestlastest ja Eestis formeeritud hävituspataljonide liikmeist. III valik Saksa okupatsiooni alguses tervitati sakslasi kui vabastajaid. Saksa armeesse astusid eestlased vabatahtlikult, sest taheti kätte maksta Vene okupatsiooni eest. Eestlasi kasutati politsei pataljonidena, kes tegutsesid ka väljaspool Eestit. 1944 aastal kuulutati välja üldmobilisatsioon Saksa armeesse, kuna Punaarmee oli juba mitmes kohas üle Narva jõe tulnud. Erinevalt varasematest väkkekutsetest asusid Eesti rahvuslikud ringkonnad nüüd mobilisatsiooni toetama: Loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks. Samuti sooviti end Nõukogude Liidu okupatsiooni eest kaitsta. Punaarmeega võitlemiseks moodustati
suri juba esimesel talvel mobiliseerituist. Moodustati Punaarmee rahvuslik väekoondis, 8. Eesti Laskurkorpus, mis koosnes 1941. aastal Eestis sunniviisiliselt mobiliseeritud ja Venemaale viidud eestlastest ja Eestis formeeritud hävituspataljonide liikmeist. Saksa okupatsiooni alguses, tervitati sakslasi kui vabastajaid. Saksa armeesse astusid eestlased vabatahtlikult, sest taheti kätte maksta Vene okupatsiooni ajal tekitatud kahjude eest. Eestlasi kasutati politsei pataljonidena, kes tegutsesid ka väljaspool Eestit. 1944 aastal kuulutati välja üldmobilisatsioon Saksa armeesse, kuna Punaarmee oli juba mitmes kohas üle Narva jõe tulnud. Erinevalt varasematest väkkekutsetest asusid Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas Eesti viimase peaministri Jüri Uluotsaga nüüd mobilisatsiooni toetama: loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks. Peamine oli loomulikult tahe end Nõukogude Liidu okupatsioonireziimi vastu kaitsta
juhtkonna poolt luba moodustada Eesti Leegion, kuid see pidi koosnema ainult 17 kuni 30 aastastest vabatahtlikest, kusjuures teatati, et eesti ohvitsere sinna ei vajata. Kuigi hiljem lubati ka ohvitsridel Leegioni astuda, kuid oma auastet võisid Eesti ohvitserid omada alles pärast pikemat väljaõpet. Leegionile pani aluse eestlaste tahe võidelda kodumaa eest kindlas hästirelvastatud tugeva löögivõimega üksuses, mitte enam eraldi pataljonidena nagu idapataljonid. Relvastuse pidime saama Saksa armeelt. Eesmärgiks oli võitlus Punaarmee vastu kodumaa kaitsmise nimel Saksa armeelt saadud relvadega. Vabariigi taastamisel pidi Eesti leegionist saama uuesti loodava Eesti Kaitseväe alus. Algas Eesti Leegioni formeerimine. Mehi värvati algul ida- ja politseipataljonidest. Leegion pidi tulema rügemendisuurune ja koosnema kolmest pataljonist, igas neli kompaniid, ja raskegranaadiheitja- ja tankitõrjekompaniist.
annaabi.ee 
