2) lõppriimiline e srtoofiline e uuem rahvalaul hakkas levima 19. saj, mõjutusi on saanud, kirikulauludest ja luulest. Tantsulaulud, ringmängulaulud. Teemadeks sugupoolte vahelised suhted,, eluolu, reisilaulud. Enamasti meestelaul. Võeti kiiresti omaks, tundus lihtne ja vaheldusrikas. Lihtsakoeline, arusaadava rütmiga, mõistetavate sõnadega ja aktuaalsete teemadega. Sai saata viiuliga, pasunatega. Enamasti olid laulud pärit saksa keelest. Tõlgiti eesti keelde ja pandi siinsetesse oludesse. Vähesel määral laene idanaabritelt. Kajastatakse inimese eluolu ja sellega seonduvat. Humoristlik pilge oli ük enimesinenud laad. Kohati ka labane ja kahemõtteline meeste ja naiste suhted. Pilati pastoreid, mõisnike sekeldused talupoegadega. Laenud tulid Euroopast meremeeste ja sõdurite kaudu. Kuuldi mõisast, linnast, levisid trükitud noodid
Tugev kollektiiv lagunes aga varsti, sest nende juht siirdus Nõosse. Juhi lahkumise tõttu soikusid üldse enamik koore ning juhi puudumise tõttu jäid ka paljud koorid loomata. Paljud isetegevuslikud dirigendid alustasid oma muusikaalast tegevust pillimeestena. A.Lätte orkestrist kasvas välja mitu orkestrijuhti. 9 4 PILLIMEESTEST ,,Meie Eesti rahwa keskel asuwad praegusel ajal küll 1000 mängijat, kes keelpillide ja pasunatega koorides koos mängiwad" kirjutad 1891. aasta jaanuaris oma laulupeoüleskutsetes J.H.Wirkhaus. Ma ei arva, et ta tahtis pillimeeste arvu vähendada, tõenäöline, et tal puudus ammendav ülevaade orkestriliikumise tõelisest alatusest, sest tegelikult oli üleskutse kirjutamise ajal orkestrites ligikaudu 1600-1700 harrastajast muusikut. Muusikud olid põhiliselt nooremad taluperemehed ja rentnikud, koolmeistrid, käsitöölised ja vabrikute läheduses ka töölised
Risbiteri ja tema pruudi, ilusa ja viisaka preili Agnes von Mönnikhuseni auks olete siia kokku tulnud; sellepärast palun teid sõbralikult, et neid kristlikke pulmi ristiinimese viisil rahus ja rõõmus lõpetaksite. On kellelgi teise vastu mõnd vana 255 viha või vaenu, siis jäägu see siin paigas meelde tuletamata. Kes seda teha ja täita tahab, see tõstku käsi ja tõotagu sõna pidada.» Kõik tõstsid käed üles ja tõotasid pulmas rahu pidada. Siis sõitsid nad trummide ja pasunatega, püsse paugutades ja mõõku kõlistades laagrisse tagasi, otsekui oleksid nad suure lahingu võitnud. Kaks korda ratsutasid nad mõisa palkoni eest läbi, kus Agnes täies pruudiehtes teiste naisterahvaste . keskel seisis ja ratsanikkude peale vaatas. Siis jagunesid kõik ratsanikud kahte salka, üks peigmehe, teine pruudi auks, ja nooremad algasid mõisa õue peal võidumängu nüride odade ja plekist mõõkadega. Kõik sõjamehed ja sulased kogu-nesid