Põldmäe: Urvaste pastor Quandt koos köstri ja koduõpetajaga hävitas juba 18. sajandil kahe nädala jooksul vagadusest nakatatud talupoegade poolt kättenäidatud 24 ohvrikohta ja laskis need üles künda. Vennastekoguse liikumise hääbumine 1839. aastaks oli eestlasi liikumises 74000, nende kasutuses 256 palvemaja. Selline edu tekitas jällegi muret nii riigivõimu esindajais kui luterlikku konfessionalismi edendavates pastorites ja Tartu ülikooli teoloogides. Edul oli ka ennasthävitav tahk - kasvavat hulka palvemaju ja koole polnud võimalik finantseerida väljastpoolt, kodumaa talupoegadelt oli aga vähe toetust oodata. Nii aitasid vennastekogude liikumise hääbumisele kaasa nii vastuolud kohaliku kirikuga kui misjoniprojekti lõpetamine majandusraskuste tõttu 1857. aastal. Eesti Vabariigi loomisel 1918 oli alles veel umbes 3000 aktiivset liikumises osalejat, 1948 keelas
lugema). Forselius õpetas lapsi veerimismeetodiga lugema. 1684 Forseliuse rahvakoolmeistrite seminar. Eesti rahvakooli algataja, tänu kellele hakkas Eestis lugemisoskus levima, sest ta märkas, kui raske on eestlastele Stahli kirjavara. Ettepanek kirjaviisi lihtsustamiseks: võõrtähtede kõrvaleheitmine, pärisnimede eestipärastamine, h kui pikendusmärgi ärajätmine, kasutada akusatiivis t-lõppu, eituses pöördelõppude ärajätmine. Need tekitasid vanameelses pastorites vastuseisu, sest arvati, et teksti pühaks pidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ja mõistlik on piirduda tuttava kirikukeelega. Suurt vastuolu tekitas piiblinimede eestipärastamine, mida esmakordselt tehti juba "WT-s". Forselius andis välja usulise sisuga aabitsa, mis pole säilinud. Forseliuse aabitsais avaldub ta uudne kirjaviis vana kirjaviisi looja - ei tähenda murrangut ortograafias ega senisest täiesti erinevat lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat
Eriti tugevaks mutuus alates 1788? aastatst (Paul I ajal), et prantsuse revolutsiooni mõjud venemaale ei pääseks. Pärast paul I surma taas pehmenes asi jälle. Baltisaksa valgustusajastu vaimuelu.- Valgustusideed levisid baltimaades siiski üksnes baltisakslaste elanikkonnas, talupoegi otseselt ei puudutanud. Valgustusideed levisid pmst kahel viisidl- trükisõna kaudu ja ülikoolide kaudu (mindi saksa ülikoolidesse õppima kohalik aadel). Teine võimalus oli see, et suur osa pastorites 18 saj oli saksa päritolu, õppinud saks aülikoolides. Veelkord tuleks rõhutada seda, et esmaselt levisid valgustusideed (ratsionalistlike) pastorite kaudu. Eestikeelse ajakirjanduse algus- 1806 "Tarto maa rahva Näddali-Leht" esimene ajaleht, möeldud talupoegadele. Rääkis palju välisuudistest (euroopas omad ) Ilmus 39 numbrit, samal aastal aga k alöppes, kardeti Napoleni sissetungi ja igaks juhuks pandi kinni, et mingeid rahutusi ei pöhjustaks vms
annaabi.ee 
