Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919 1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt. Peeter Südame tähtsaimad teosed on prelüüd, fuuga g-moll ja f-moll, ,,Pastorale" orelile, segakoorilaul ,,Linakatkuja". Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Esimene ekspositsioon paigutati Torni tuppa. Muuseumis on ekspositsiooniks pille nii eestimaistelt kui välismaistelt meistritelt. Sealhulgas on muuseumis eksponeeritud ka Hans-Heinrich Falcki klaver. Muuseumi vanim klaver on Londonis 1771.aastal valmistatud Zumpe pill
tekitas jällegi esimese osa meeleolu.Meeldis II osa juures see hea kõla ja pinev lõpp ning hea oli jälgida pillimängijate osavust. III osa Andante jätkus teise osa pinevus , muusikas on tunda kurbust.Hiljem muutub see selliseks piinlevaks ja kordub jälle. IV osa Lento jätkas sealt, kust esimene lõppes ja hirmu tunneb on jällegi muusikas.Muusika oli vali ja hea kõlaga ning süngus ning tunduv võitlus jõudis publikusse.Selle järgnes vaikus. V osa Moderato Pastorale on tunda kergust ja väikest rahulolu, kuid süngus ei taha ära kaduda. Hiljem kergus ikkagi jätkub ja lõpuks saavutab rahulolu. Minu meelest lõpp oli nagu suurepärane, tekitas häid emotsioone ja endaski rahulolu. Muusikud suutsid anda edasi autori soovitud emotsiooni ja neil see õnnestus. Miinuseks võib pidada suhteliselt väikest auditooriumi ja see tõttu ei tekkinud kontserti tundmust, vaid oleks nagu kuulanud plaadilt.
Lisatud on harf. Sümfoonilise poeemi "Prelüüdid" vormil on kaks tõlgendust: 1) sonaadivorm 2) vaba vorm (vahelduvad kontrastsed lõigud) Ekspositsioon Töötlus C C E Sissejuh. peateema sideosa kõrvalteema (eksp. teemade töötlus) Andante Andante maestoso Cantando Espr. ma tranquillo Alegretto pastorale 1-34 35-46 47-69 70-199 200-295 Peegelrepriis C kõrvalteema sideosa peateema Poco a poco Allegro marziale Allergro marziale animato Andante maestoso 296-343 344-404 405-419 Kuidas Liszt kasutas transformatsioonitehnikat "Prelüüdides" 1) Algteema, mida hakatakse muutma (sissejuhatus) C-duur
jõutakse millegi uueni. Ooperi sünd Itaalias oli niisiis seotud sealse tollal kõrge muusikakultuuriga oli ju Itaalia eriti renessansi viimasel sajandil (16.) muusikaarengus juhtiv (madrigal, mitmekoorimuusika, iseseisva instrumentaalmuusika tekkimine) ja antiigivaimustusega. Elustiil ja kunstivaated olid läbi põimunud vanakreeka ja vanarooma filosoofiast, kirjandusest, kunstist, endastmõistetav oli kreeka ja rooma mütoloogia tundmine. ooperi varased määratlused: favola pastorale, favola in musica dramma in musica, dramma per musica Vincenzo Galilei teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. uus monoodiline stiil ühehäälne laulmine akordilise saatega, millest kirjutatakse üles ainult bassiliin (akordilist saadet ja bassiliini mängis basso continuo-pill või sagedamini terve basso continuo grupp: viola da gamba,
Single thoughts are expressed by variable simple phrases, characterised usually by rhythmic, 1 First performance 27 Dec. 1967,ERSO was conducted by Neeme Järvi. harmonic and timbre aspects. This symphony is rich in sound effects and in sharply painful flashes and noise effects.1 Example 112. The title (Quasi allegro) could indicate that the music is an imitation of a symphonic allegro, but here only splinters remain. The second movement (Quasi pastorale) is where a sad and wistful meditation becomes tense: a cloudy autumn day for a shepherd. The third movement (Quasi scherzo) has dissonant movement and ideas are presented in extremely short flashes, forming grotesque and satirical little pictures. Example 113. The fourth movement (Finale) again resembles a workday but with a lot of hardship. The end seems to be a reflection of weariness. The fifth movement (Coda) is a mournful and pensive monologue.
annaabi.ee 
