tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks.Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 16. saj. esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume. Nendes pastoraalsetes, allegoorilistes või mütoloogilistes stseenides kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste
tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks.Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 16. saj. esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume. Nendes pastoraalsetes, allegoorilistes või mütoloogilistes stseenides kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste
tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks.Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 16. saj. esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume. Nendes pastoraalsetes, allegoorilistes või mütoloogilistes stseenides kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste
Don Quijote ei ole rüütliromaan! Teose olustik on hoopis teistsugune, see on rüütliromaani paroodia. Aga Cervantesel on siiski üks rüütliromaan "Persiles Sigismunda kannatused", mille ta kirjutas Don Quijote teise osaga paralleelselt. Rüütliromaan pidi aga Euroopas taanduma, peale tulid realistlikumad zanrid. Pastoraalne romaan oli rüütliromaaniga kõrvuti. Boccaccio kirjutas esimesed pastoraalsed romaanid, nt "Amato"(1330ndate lõpp). Jacopo Sanazaro "Arkaadia"(1504). Peateemaks pastoraalsetes romaanides on armastus, rohkem psühholoogilist. "Arkaadiasse" oli põimitud 12 ekloogi, mis mõjutasid ekloogi levikut mujal Euroopas. Inglane Philip Sidney "Arkaadia"(1590) üsna mahukas pastoraalromaan. Hispaanlane Lope de Vega "Arkaadia"(1598) pastoraalromaan. Hispaanlane Jorge de Montemayer "Diara"(1559), hispaania kuulsaim pastoraalromaan. Cervantes "Galatea"(1585), pastoraalromaan, lõpetamata teos; "Teekond Parnassile" (17.saj algus).
annaabi.ee 
