pühendatud ülistus v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse oodid. K. J. Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu". Oode laulma, kirjutama. 2.piltl piiritu (suuresõnaline) ülistus Pastoraal kirj, muus, kunst idülliline karjaseelu kujutav teos. Vähenõudlik, lihtne pastoraal. Pastoraal oli juba antiikse luule zanre. Puupillidelt kõlas mahe lüüriline pastoraal. | piltl Ah, millised päevad! Üksainus uni, idüllide idüll, pastoraalide pastoraal! F. Tuglas. * ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Päevik, millele Peterson pani K. J. Petersoni pealkirjaks ,,Kristian Jaak päevaraamat Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17. eluaasta seest eluotsani", sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel.
ta oli alles noor poisike. Pärast 2-aastast ringreisi Itaalias ja õpinguid Martini juures, pöördus Mozart tagasi Salzburgi, kus töötas kuni aastani 1781. Ta kirjutas sel ajal peaaegu enamiku oma vaimulikest teostest, sest Salzburgi oli tulnud uus valitseja Hieronymus Colloredo, kellega Mozart õnnetuseks kuigi hästi läbi ei saanud, ja uus piiskop tahtis just kuulata rohkem vaimulikke teoseid ilmalike ooperite, laulumängude ja pastoraalide asemel. 1773. aasta juulis sõitis Wolfgang koos isaga Viini - Habsburgide impeeriumi südamesse, et saada koht õukonnas ja sellega ühtlasi tagada kindel elupaik ja sissetulek. Vaatamata Wolfgangi suurest kuulsusest ja ka kohapeal antud väga muljetavaldavast demonstreerivast kontserdist oli keisrinna väga jahe Mozartite vastu ning viimased pidid tühjade kätega koju tagasi pöörduma. Kohe kui ta oli koju jõudnud, kirjutas ta sümfoonia nr. 25 g-moll.
Kr. J. Petersoni oodid ei ole pühendatud konkreetsetele isikutele, vaid filosoofilistele probleemidele. Neis laulab ta loodusjõudude vägevusest. Jumala ülevusest, inimesest kui loojast, ülistab inimvaimu, sõprust ja armastust. Petersoni pastoraalid on maalähedasemad kui oodid. Nad erinevad antiikaja karjaselauludest selle poolest, et neis puuduvad graatsiad, aamorid ja paanid, nende tegevuskoht on sageli seotud mõne konkreetse Eesti paigaga. Pastoraalide kirjutamisel on Peterson toetunud ka eesti rahvaluulele, säilitades siiski karjaselaulu algse zanripära. Petersoni luulekeelt iseloomustab riimita vabavärss ning metafooride ja epiteetide rohke kasutamine. Kr. J. Petersoni päevaraamat koosneb üksikutest filosoofilistest mõttekatketest. Neis mõtiskleb ta Jumala ja vabaduse üle, räägib ajast ja vabadusest seda hinnata, peab kalliks emakeelt ja selle õppimist, käsitleb eetikaprobleeme: headust, voorust inimarmastust
annaabi.ee 
