tüüpi kunsti võidulepääsule. Teine informalismi sünnipäik oli sõjajärgne Itaalia. Kõrvuti neorealismiga tärkas siin abstrakne kunst, milles 40.aa. lõpus tugevnes ekspressiivne tiib. Laia pintsli hoogsate liigutustega maalisid Emilio Vedova, Afro Basaldella, Giuseppe Santomaso ja Renato Birolli. Emilio Vedova nimetu Afro Basaldella ''Senza titolo'' Giuseppe Santomaso''cantiere'' Peaaegu monokroomsel, neutraalsel foonil näeme kaootilisi, pastoosseid, nagu pritsitud ja kohati laiali hõõrutud või kraabitud intensiivsete värvide niresid, mis maalis Wols (A.O.W.Schulze-Battmann) Wo ls Wols Juba 1945 oli Jean Fautrier eksponeerinud pilte sarjast ''Pantvangid'' , sõja veristest sündmustest ajendatud, kuid peaaegu abstraktseid teoseid. Tihedate reljeefsete, valgega segatud värvimassidega maalis ta maharaiutud päid, mis on kaotanud konkreetsuse, kuid
WOLS (1913-1951) Pariisi kriitik M. Tapié kuulutas aastal 1950, et esimene art-informel'i esindaja on hoopis Wols (õieti A. O. W. Schulze-Battmann), saksa kunstnik, kes 1932. a. oli Pariisi tulnud ja kelle äärmisel boheemlik ja anarhistlik elu lõppes üsna varakult. Wolsil on ainult mõned suuremad maalid, kuulsaks sai ta aga peamiselt oma joonistuste ja akvarellidega, mida nimetati ,,organiseeritud deliiriumiks". Peaaegu monokroomsel, neutraalsel foonil näeb kaootilisi, pastoosseid, nagu pritsitud ja kohati laiali hõõrutud või kraabitud intensiivsete värvide niresid, mis loovad assotsiatsioone raskesti paranevatest haavadest või lagunevatest linnulaipadest. KOKKUVÕTTEKS oli 50-ndate aastate lõpul abstraktne ekspressionism USA-s ja selle Euroopa vaste informalism - levinud kogu läänemaailmas. Laia pintsli hoogne liikumine läks moodi ka näiteks Põhjamaade kunstis. Võitlus realismi ja abstraktsionismi,
WOLS (1913-1951) Pariisi kriitik M. Tapié kuulutas aastal 1950, et esimene art-informel'i esindaja on hoopis Wols (õieti A. O. W. Schulze-Battmann), saksa kunstnik, kes 1932. a. oli Pariisi tulnud ja kelle äärmisel boheemlik ja anarhistlik elu lõppes üsna varakult. Wolsil on ainult mõned suuremad maalid, kuulsaks sai ta aga peamiselt oma joonistuste ja akvarellidega, mida nimetati ,,organiseeritud deliiriumiks". Peaaegu monokroomsel, neutraalsel foonil näeb kaootilisi, pastoosseid, nagu pritsitud ja kohati laiali hõõrutud või kraabitud intensiivsete värvide niresid, mis loovad assotsiatsioone raskesti paranevatest haavadest või lagunevatest linnulaipadest. KOKKUVÕTTEKS oli 50-ndate aastate lõpul abstraktne ekspressionism USA-s ja selle Euroopa vaste informalism - levinud kogu läänemaailmas. Laia pintsli hoogne liikumine läks moodi ka näiteks Põhjamaade kunstis. Võitlus realismi ja abstraktsionismi,
annaabi.ee 
