toonide vastastikust mõju kui ka alumiste lasuuride läbikumamist ülemistest lasuurikihtidest. Kui kõik õnnestub nii nagu mõeldudvõib laseerimisega saavutada erilise toonide kooskõla ja ilu. On kunsnikke, kes peavad lasuurikihtide suurt arvu lausa uhkustäratavaks spordisaavutuseks. Lasuurikihtide arv ei tohiks olla omaette eesmärk, küll on aga mitmekihilise maalimisviisi mõtestatud valdamine tõendiks kunstniku kogemusest ja küpsusest. Sageli lõpetatakse maal pastoosse nüansseerimisega alla prima tehnikas. Mõned kunstnikud kannavad valguspindadele üsna paksult peale valget värvi, st. maalivad neid impastas. Olgu siinkohal ära toodud erinevate maailmakuulsate kunstnike võtted, mida nad õlivärvidega maalides on kasutanud. Albrech Dürer kandis ülestikku üksteise peale sageli kuni kaheksa erinevat värvikihti, kasutades sideaineks läbi söepuru filtreeritud pähkliõli.
Uusmaniga sa koort ühe tütre ja kolm poega. Maali alal on tema väljapaistvamaks teoseks ,,Pariisi eeslinn". Selles teoses leiame kõiki tema väiksematele maastikuetüüdidele iseloomulikke jooni. Kujutatud on inimtühja Pariisi agulitänavat ajahambast puretud kivist tulemüüride, kõrgete piirdeaedade ja maaliliselt ebakorrapäraste hoonetegruppidega. Peamotiiv jääb keskplaani, mida rõhutavad sügavusse viivad tänava ja piirdeaedade perspektiivjooned. Tiheda pastoosse faktuuriga annab Koort edasi majaseinte ebaühtlust, maalilist pinnamõju, peente värvivarjunditega modelleerib plastiliselt selgepiiriliste majaseinte erinevat värvust. 1909. aastal Eestis viibides maalis Koort rea Pühajärve ja selle ümbruse motiive. Võrreldes Pariisi vaadetega on need maalitud märksa dekoratiivsemalt ja hoogsamalt. Peale maalimise töötas Koort neil aastail ka väga palju joonistuse alal. Tänaseni on säilinud rohkearvulised aktikrokiid, portreejoonised, mis
barokkkunsti. Ta maalis ainuüksi 1888. aasta augustis kuus päevalillepilti, millest mitmeid kordas ta järgmise aasta jaanuaris. Päevalillepiltidel on tavaliselt kaksteist kuni neliteist erinevas kasvustaadiumis õit. Lilled seisavad enamasti ümaras kahevärvilises vaasis, mis asub kitsal, maali alumise servani ulatuval pinnal, ning täpsemalt määratlemata taust on lillekimbule väga lähedal. ,,Päevalill" on maalitud tasapinnaliselt ja pastoosse värvikasutusega. Tausta jahe türkiissinine värv toob kollase ja kollakaspruuni tooni kuma jõuliselt esile, kontrastsete varjude puudumine võimendab Provence'i suvelillede mõjuvust. Maali teises versioonis, mis kannab nime ,,Päevalilled vaasis" ning pärineb samuti 1888. aastast, kordab van Gogh sama kompositsiooni. Ta maalis seda teemat varieerides ka mitu natüürmorti juba kuivanud ja lõdvalt kimpu seotud lilledest, nagu näiteks ,,Kaks lõigatud päevalille"
annaabi.ee 
