Kui pinnas on kuiv tuleb teda tugevalt kasta ja tihendada. Peenrad tehakse 1,2- 1,6 meetri laiused,reavahed 30-40 sm see tagab külvide hooldamise aga kevadel on kerge peale asetada kaitsetunnelid. SEEMNETE KÜLV: Seemned külvatakse arvestusega, et nad jõuaksid paisuda kuid ei jõuaks idaneda: oktoobri lõpus-novembri keskpaigas. Talve alla külvi korral peab külvinorm olema 20-30% suurem, porgandil umbes 6-8 g/m2-le, redisel 20-30 g/m2, salatil ja pastinaagil 5-9 g/m2, tillil 40-70 g/m2, spinatil 60-80 g/m2, sibulaseemnel 10-15 g/m2, petersellil 10-12 g/m2. Enne külvi aetakse sisse vagu sügavusega 4-7 sm, seeme külvatakse 1,5-2,5 sm sügavusele. Porgandi ja pastinaagi seemnetele soovitatakse juurde lisada salati või redise seemneid, et varakevadel mulla töötlemisel ei vigastataks taimeridu kuna need kultuurid tärkavad hiljem kui salat ja redis. Mullapind multsitakse turbaga et ära hoida mullakooriku teket ja kaetakse kattematerjaliga.
porgandi idanemistemperatuur on pigem all 10 ºC kui üle 18 ºC. Kuigi kirjanduse andmetel (Paasik, 2009) algab idanemine mitmetel köögiviljadel juba 2-3 ºC juures, nagu näiteks pastinaak, naeris, mustjuur ja juurpetersell, ei leidnud kirjandusest andmeid, kas see on optimaalne idanemistemperatuur ja mitu päeva on sellisel juhul 8 idanemise aeg. Kõige pikem idanemisaeg on kirjanduse andmetel (Paasik, 2008; Köögiviljaseemnete...,2010) pastinaagil, järgnevad aedporgand ja apteegitill 20 päevaga. Okra, spinati ja paprika idanemise perioodiks on hinnatud umbes poolteist kuni kaks nädalat. Kõige kiirema idanemisperioodiga on salatid, juurpetsersell, hernes ja põlduba, kaks kuni kolm päeva. Tabel 2 Põhiliste köögiviljade optimaalsed idanevustemperatuurid ja idanevuse aeg päevades (autori koostatud Paasik, 2008 ja Köögiviljaseemnete...,2010 põhjal) Opt.Id.Temp. Id.aeg /
Redis on varajane köögivili. Veidi kibeka maitse annavad glükosiidid ning erilise aroomi eeterlikud õlid. C-vitamiini on 35 mg 100 g kohta. Kvaliteedilt jaguneb 1. ja 2. klassi. Rõigas on valge sisuga ning valge või musta koorega. Petersell, seller ja pastinaak sisaldavad rikkalikult eeterlikke õlisid. Petersellil tarvitatakse toiduks lehti ja juurt (piklik, valge), selleril lehti, juurt (ümar ja tugevasti hargnev) ja vart (teatud sordil) ning pastinaagil ehk moorputkel koonusekujulist juurt. Viimane sisaldab rohkesti süsivesikuid kuni 15%. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Mustjuurel on 30...35 cm pikkune mustakooreline juur. Mädarõigas ka mäerõigas on eriti rikas eeterlike õlide ja glükosiidide ning C-vitamiini poolest. Viimast leidub 200 mg 100 g kohta. Toiduks tarvitatakse kuni 1 m pikkust hargnevat juurt. 5.3. Kapsad Kapsastel kasutatakse toiduks erinevaid osi. Neil on lähedane keemiline koostis. Nad sisaldavad 4..
annaabi.ee 
