Nelja definitsiooni ühised jooned on: sotsiaalse kommunikatsiooni kahjustatus, stereotüüpne käitumine, mitteverbaalne kommunikatiive piiratus, kõne- ja keeleprobleemid. Oluline on, et kõikide diagnostikakriteeriumide juures peavad olema täidetud mingi arv neist, et saaks rääkida diagnoosist. Aspergeri sündroomi ei saa täie kindlusega diagnoosida enne lapse nelja-aastaseks saamist ja tavaliselt mitte enne kooliiga. Varajasteks sümptomiteks on: uneprobleemid, kangekaelsus, passivsus, tähelepanu puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. Enne Aspergeri sündroomi lõplikku diagnoosimist kaalutakse teisigi autismispektrisse kuuluvaid häireid ning aktiivsuse ja tähelepanu häiret, mõnikord ka Tourette´i sündroomi. Aspergeri sündroom esineb sageli koos nägemis- või kuulmispuudulikkusega ja harva ka koos kerge vaimupuude tunnustega. Samuti on sagedased lisadiagnoosid Tourette`i sündroom ja tikid. Aspergeri sümdroomi areng
3 käitumise iseärasusi. Atüüpiline autism võib olla ka raske retseptiivse kõnehäirega isikul. Seega on atüüpiline autism siiski autismist oluliselt erinev seisund. Aspergeri sündroom Aspergeri sündroomi (Asperger's syndrome ingl. k.) ei saa täie kindlusega diagnoosida enne isiku nelja-aastaseks saamist ja tavaliselt mitte enne kooliikka jõudmist(Autism Eestis). Varajasteks sümptomiteks võivad olla uneprobleemid, kangekaelsus, passivsus, tähelepanu puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. Enne Aspergeri sündroomi lõplikku diagnoosimist kaalutakse ka teisi autismispektrisse kuuluvaid häireid ja aktiivsuse ja tähelepanu häiret (ATH), mõnikord ka Tourette´i sündroomi või "sotsiaalset käitumishäiret". Aspergeri sündroom võib esineda koos nägemis- või kuulmispuudulikkusega ja erijuhtudel ka kerge vaimupuude tunnustega, sagedased lisadiagnoosid on ka Tourette`i sündroom ja tikid.
juurde. Vaimse koormuse kahjulikke tagajärgi esineb sellistes olukordades, kus nõuded on inimese võimetest ja omadustest suuremad. Inimese enda arusaam tööülesannetest ja nõuetest võib põhjustada mittesoovitavaid tagajärgi. Keskne probleem seisneb selles, et inimene reageerib koormusolukordadele kogu organismi kui tervikuga. Ebasoodsad tagajärjed: - väsimine - töö monotoonsuse kogemine - enesetunde halvenemine - passivsus - töö kvaliteedi halvenemine, vead töös - lahkhelid kaastöötajatega - töölt puudumised - alkohol, mõnuained Ebasoodsate tegurite põhjustatud füsioloogilised tagajärjed: - hormonaalsed häired - vere adrenaliini tõus - vererõhu tõus - seedeorganite häired ( soolhappe eritus lisandub, seedetegevus häirub, maohaavade tekkimise võimalus) Inimlikud vead Inimesed on erinevad, nad mõtlevad ja tegutsevad erinevalt. Seetõttu on raske leida
annaabi.ee 
