Kõrrelised KALLE TARK 10B Kõrrelised · Üheidu lehelised · Silindrikujulised varred · Õied hüpogeensed ning ilmetud · Tuultolmlejad · Välisehituselt sarnased lõikheinalistega · Seest tühi · Tolmukad hästi näha · Emakas karvase kaelaga speltanisu Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili. Speltanisust on aretatud harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum L.). Speltanisu on vahepealsest unustusest jälle moodi läinud, sest sisaldab rohkelt vitamiine ning mineraale. Speltanisust valmistatud tooted on kergelt seeditavad; nende maitse meenutab pähklit. orashein Ta on üks tavalisemaid ja · Orasheina õisik on tihe, tülikamaid umbrohtusid. lapik ja küllaltki pikk. Suurtel põldudel · Ta koosneb lapikutest ...
(viide 7) 9 14. Taimkate Tartu maakond on ka taimede poolest eriline, kuna seal leidub päris palju selliseid liike, mis Eestis on hästi haruldased. Näiteks leidub Tartumaal sinist kopsurohtu, pehmet koertubakat, ahtalehelist kareputke, mägipiimputke,mida kuskil mujal Eestis ei leidu. Aga mis on veel erilised on kobarpealatid, püsiksannikad ja alssosjad, veel vajaksid märkimist püramidaalne haguhein, villane katkujuur, paskhein ja emaputk. Mitmetelt paljanditelt on leitud ka kukeharja, kellukaid, iseloomulike samblaliike ja ka ebatavalisi sõnajalgu. (viide 10) Villane katkujuur 15. Loomastik Eesti loomastik on suhteliselt väike, kuna kliima on jahe. Aga Tartumaal elab palju erinevaid liike võrreldes muude maakondadega. Näiteks Emajõe suursoost võib leida merikotkaid, kes muidu pesitsevad Lääne-
II alamsuguk. Keelõielised - õisikus ainult keelõied. N: harilik piimjuur, harilik karutubakas, sarik-hunditubakas, harilik linnukapsas, harilik jänesesalat, pihkane ristirohi, voolme-ristirohi, madal mustjuur, harilik soolikarohi, harilik kuldvits, kanada kuldvits, paljas võõrkakar, karvane võõrkakar, põld-piimohakas, kare piimohakas, harilik sigur, vesikanep, randaster, tuliohakas, kähar karuohakas, vill-takjas, väike takjas, arujumikas, rukkilill, paskhein, harilik keelikurohi, kassikäpp, lõhnav kummel, koirohi, põldpuju, harilik puju. Sk. Mailaselised rohttaimed. Lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed. Õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v. 2. Esineb poolparasiite ja parasiite. Vili: paljuseemneline kupar. N: harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane, kassisaba, verev
annaabi.ee 
