alamhõimkonda), jõekarbiliste sugukonda (Unionoida, ingl. k. fresh water mussels ehk mageveekarbilised), 200 miljonit aastat vana ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda, ebapärlikarbi (Margaritifera) perekonda, kuhu kuulub veel neli liiki. 3, 4 Ebapärlikarbi amliikidena on välja toodud: Margaritifera margaritifera margaritifera (Linnaeus, 1758) Euroopa alamliik. Margaritifera margaritifera parvula (Haas, 1908). Margaritifera margaritifera durrovensis (Phillips, 1928). Toitumine Ebapärlikarp on biofiltraator, ta toitub veekogus hõljuvast zoo- ja fütoplanktonist, mida ta hangib sissevooluava kaudu. Sissevooluavadest saab ta ka hapniku, mida omastab lõpuste abil (joonis 1). Sigimine ja areng Ebapärlikarp on keerulise sigimise ja arenguga selgroogne, kes alustab sigimist alles 10-15 aastaselt. Harilikult on ebapärlikarp lahksuguline, kuid ebasoodsates
clostridiformis. B. putredinis B. coagulans. B. ruminicola Fusabacterium Fusobacterium mortiferum F. necrogenes. F. fusiforme F. girans Neisseriaceae Neisseria catarrhalis Neisseria Veillonella parvula Veillonella V. alcalescens Micrococcacene Staphylococcus albus Staphylococcus Peptococcus asaccharolyticus Acidaminacoccus Sarcina centriculi Sarcina Acidaminococcus fermentans Peptococcus Streptococcus salivarius Streptococcaceae
Koloniseerimine. Veillonella ise epiteelile ei kinnitu, kuid suudavad kinnituda teistele kinnitumisvõimelistele bakteritele, nagu Streptococcus, Fusobacterium, Actinomyces, Propionibacterium. Veillonella ilmub suuõõnde varsti pärast lapse sündi. On näidatud, et Veillonella arvukus suus sõltub Streptococcus salivariuse arvukusest, kelle abil ta kinnitub ja kelle poolt toodetavat laktaati ta edasi kääritab. Streptokokkide rakuväline glükosüülitransferaas võib seostuda V. parvula rakkudele ja sellised ensüümiga seotud veillonellad adsorbeeruvad juba hamba pinnale, kui seal esineb sahharoosi. Seda, et Veillonella vajab suuõõne koloniseerimiseks Streptococcust, on näidatud ka gnotobiontsel roti mudelil. Kui rotte infitseeriti Veillonellaga, kolonisatsiooni ei toimunud, kui aga eelnevalt nakatati Streptococcusega ja siis Veilonellaga, siis Veillonella koloniseeris suuõõne kiiresti. Patogeensus
annaabi.ee 
