• Tehti trammivaguneid mitmele suurlinnale (Moskva, Harkov), aga ka Tallinna jaoks. Paberitööstus • 19. s toodeti Eestis u 70% kogu Vene impeeriumis tarvilikust paberist • Waldhofi tselluloositehas Pärnus oli üks Euroopa suurimaid. • Enne esimest maailmasõda töötas seal u 3000 töölist. Tootis paberit ja pappi. • Metsa langetamine ja transportimine jõgesid pidi parvetades andis tööd paljudele. • Räpina paberivabrik on Euroopa vanimaid töötavaid paberivabrikuid. See asutati 1734. Vabriku töötamine eeldas jõe ülespaisutamist ning sellest tekkinud paisjärv on tänaseni üks Räpina tunnuseid. • 20. s alguses toodeti seal katusepappi, erinevat paberit. 1918. a valmisid seal ka noore Eesti Vabariigi rahatähed. Raudtee ehitus • 1870. a lasti käiku Balti raudtee.
Esiteks tasandati alus, siis määras ülevaataja (inimene kes juhtis töömeeste salku ja ütlesid mida peab tegema) tähtede järgi kindlaks ruudukujulise aluse asendi, nii et selle neli külge olid vastavalt 4 suunatud põhja, lõunasse, itta ja läände. Kui alus oli rajatud, ehitati müürid, milleks kasutati hiiglasuuri kiviplokke, mis toodi kaugemalt kivimurrust mööda Niilust parvetades. Lõpuks ümbritseti püramiid valge lubjakiviga. Giza Sfinks. Suur sfinks, mis on välja raiutud kaljust, valvab Giza püramiide. Sfinksil on inimese pea kui mõistuse sümbol ja lõvi keha kui jõu sümbol. Koos tähistavad need kuningliku võimu. 5 Semiramise rippaiad.
tegi. Püramiidi ehitati astmete kaupa. Esiteks tasandati alus, siis määras ülevaataja (inimene, kes juhtis töömeeste salku ja ütles, mida peab tegema) tähtede järgi kindlaks ruudukujulise aluse asendi, nii et selle neli külge olid vastavalt suunatud põhja, lõunasse, itta ja läände. Kui 3 alus oli rajatud, ehitati müürid, milleks kasutati hiiglasuuri kiviplokke, mis toodi kaugemalt kivimurrust mööda Niilust parvetades. Lõpuks ümbritseti püramiid valge lubjakiviga. [3] 2. Semiramise rippaiad Babülonis Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale
" ruttas Maret ta juurde. olema, seda ei teadnud ta isegi. "Ei midagi." Ta vaikis hetke, mõtteid kogudes. "Ma vahest sonin. Näen nii hirmsaid Tal polnud siin luhtadel muud naabrit kui metsavaht eemal salus. Ta elas üksi, vahel asju unes. Ikka ainult sõda, nii ööd kui päeva, aina tapmised. Prrr!" Ta väris-tas pead. hommikust õhtuni killavoore üle laia jõe parvetades, siis aga päevade kaupa kedagi "Sa ära kuula mind, kui juhtun neist kõne-lema." nägemata. Ja metsavahi naisega oli ta riius. Kuid Maret ei võinud lasta ühtegi sõna kaduma. Kogu ta elu oli nüüd ainult veel poja voodi juures. Ta ei tahtnud sealt hetkekski lahkuda. Kui ta inimesi pidi üle
annaabi.ee 
