müüri kulgevat sillutamata tänavat, kus pori üle jalapöia ulatus, ja jõudis Vanalinna lääneossa, kus ta mõni aeg Lehmade Ülevedaja saarekest silmitses, mis nüüd Uue silla ja pronkshobuse alla ära on kadunud. Saareke teisel pool kitsast valkjat veepinda paistis talle pimedas musta massina. Väikese tulukese valgusel võis siin aimata mingit mesipuu laadi hütti, kus lehmade ülevedaja öösiti peavarju leidis. «Õnnelik parvemees!» mõtles Gringoire. «Sa ei unista kuulsusest ega tee pulmaluulet! Mis puutuvad sinusse naisi võtvad kuningad ja Burgundia hertsoginnad? Ei tunne sa ka muid karikakraid peale nende, mida aprillikuu aas su lehmade jaoks kasvatab! Aga mina, poeet, 54 3 0 olen välja vilistatud, ma lõdisen, ma olen kaksteist sol'i üüri võlgu ja mu tallad on nii õhukesed, et kõlbaksid su laternaklaasideks. Tänan sind, parvemees! Su onn rahustab mu pilku ja laseb mind Pariisi unustada!»
aiamajakese sees, teda võisid Pariisis kinni pidada teenistuskohustused, aga võib-olla ka mehe kiivus. Kuid kõik need arutlused lükkas ümber, purustas ja hävitas teatud juhtudel inimest tervena haarav südamevalu, mis sunnib teda iga erguga tajuma ähvardavat kohutavat õnnetust. D'Artagnan oli kui meelest ära, ta jooksis maanteele, läks tuldud teed tagasi, tormas edasi parve juurde ja küsitles ülevedajat. Õhtul kella seitsme paiku oli parvemees jõest üle toonud musta keepi mähitud naise, kes näis olevat ülimalt huvitatud sellest, et teda ära ei tuntaks. Aga just tema eriline ettevaatus oli köitnud parvevahi tähelepanu ja ta oli märganud, et naine oli noor ning ilus. Tol ajal, nagu praegugi, tuli Saint-Cloud'sse palju noori ning ilusaid naisi, kes soovisid tundmatuks jääda, ja ometi ei kahelnud d'Artagnan hetkekski, et see oli proua Bonacieux, keda parvevaht oli märganud.
nad uuesti jõe äärde, kust veeti parvega üle. ,,Oled sa niisukest riistapuud enne näind?" küsis Tigapuu nagu võidurõõmsalt. ,,Seda ma tahtsingi sulle näidata. Üle silla oled sa küllalt käind, tee nüüd korraks ka parvega proovi. Maksa pole vaja, mina maksan. Mina tõin su siia, mina pean su ka üle viima, sest muidu arvad sa: miks me ei läind mööda silda, kus ei võeta kopikatki. Sellepärast siis sõidad minu kulul. Aga ühte pead sa teadma: see venelane siin -- sest parvemees on venelane -- see venelane nimelt teenib roppu raha, sest inimesed tahavad parvega sõita. Sild siinsamas juures, aga üle silla ei lähe, ikka parvega. Ja venelane muud kui kühveldab raha. Kui mina oleks parvevenelaseks, siis vähemalt ühe päeva kuus veaksin ma inimesi jumalamuidu, sest mis see siis mulle teeks, kui ma teised päevad niikuinii roppu raha teenin. Aga venelane seda ei tee, venelane mitte, sest venelane on venelane
annaabi.ee 
