21% O2 0,93% Ar 0,035%CO2 Veel on peale nende NOx(N2O, NO, NO2, N2O5), SO2, NH3, H2S , HCl. Pindaktiivsete ainetega reostamine takistab O2segunemist vette. Segab mullastiku aereerimist. Sukeldujatel, kes liiga kiiresti pinnale tõusevad tekivad N2 mullid, võib surra. Gaasid segunevad omavahel kiiresti. Difundeeruvad difusiooni tulemusel kiiresti vee osakestega, segunevad kiiresti veega. CAq/Cg=Kh (Henry konstant). Henry seadus - gaasi lahustumine vees on proportsionaalne antud gaasi partsiaalse rõhuga vedeliku kohal. CAq=KH*Px Kui kogu õhurõhk on 1 atm siis O2 osarõhk ehk partsiaalrõhk on PO2=0,21 atm. PH2O=0,0313 (õhuniiskus). PO2=(1-0,0313)*0,21=0,2029atm. O2 Aq=KH*PO2=1,28*10-9 mol/l*atm.*0,2029atm=0,259*10-3 mol/l= 2,6*10-4 mol/l. M(O2)=16+16=32g/mol. M*sisalduds=8,3*10-3g/l=8,3mg/l Hapnikurikkas vees. 8,3 ppm (parts per million). Temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus vees väheneb. Mida vähem on vesilahuses
Absoluutse niiskuse hulk grammides 1 m³- Väga väikesed nn Aitkeni tuumakesed‹ 0,2 kulul. Õhurõhuks nimetatakse ühele pinnaühikule s õhus +16°C juures on arvuliselt võrdne μm Adiabaatilised protsessid etendavad mõjuva õhusamba raskust. veeauru partsiaalse rõhuga mm Hg). *tööstuslinnades üle 1 miljoni osakese cm³ atmosfäärifüüsikas tähtsat osa: pilvede p=F/S Osakesed võivad olla hügroskoopilised teke, atmosfääri kihistuse tasakaaluolekud Segunemissuhe. (ookeanisoolad) või hüdrofoobsed Adiabaatilise gradiendi all mõistetakse Õhurõhu ööpäevased muutused.
A. Lihtsad partsiaalsed hood (teadvus pole häirunud) 1. Motoorse sümptomaatikaga 2. Somatosensoorsete ja erisensoorsete sümptomitega (nt paresteesiad, valguse sähvatused jms) 3. Vegetaatiliste sümptomitega (nt epigastraaltunne, kahvatus, higistamine, ihukarvade tõusmine jms) 4. Psüühiliste sümptomitega (kõrgemate ajufunktsioonide häire) (nt déjà vu, ajataju häire, hirm jms) B. Komplekssed partsiaalsed hood (teadvushäirega) 1. Lihtsa partsiaalse alguse ja järgneva teadvuse-häirumisega 2. Algusest teadvuse häirumisega C. Partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 1. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 2. Komplekssed partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 3. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad kompleksseteks partsiaalseteks hoogudeks, mis seejärel arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks
kramplikud liigutused. Mõnikord võib haige hoo käigus keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal valu ei tunta. * absansid, *kloonilised hood, *kloonilis- toonilised hood, *toonilised hood. Epileptilisest laengust haaratud kogu ajuteadvusekadu. Absanslühiajaline teadvusekadu, tõmblusi pole. Epiletptiline staatus- hood järgnevad üksteisele, vahepeal teadvus ei taastu. 2) Partsiaalse e osalise hoo puhul haige tavaliselt ei kuku. Kui teadvus säilib, tekivad tahtmatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilumise korral mingit muud väljendust ei pruugi olla. Väikest hoogu haiged ise sageli tähele ei pane, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). *lihtsad parietaalsed hood (motoorse ilminguga, sensoorse ilminguga, autonoomsete ilminguteta, häiretega kõrgemas nv talitluses.) * kompleksed partsiaalsed hood (teadvushäirega),
annaabi.ee 
