kõigi juriidiliste ja administratiivsete küsimuste eest. Eestis on PAO-ks Rahandusministeeriumi asekantsler. Projekti Vastutav Ametnik (PO) on konkreetse projekti eest vastutav kõrge ametnik, tavaliselt vastava sektori ministeeriumi asekantsler. Tema vastutusalas on kinnitada projekti aruandlus ning allkirjastada olulised dokumendid, näiteks eelarve muutmise taotlused ja suuremate hangete dokumendid jne. Välislepingute sõlmimise ja rahastamise üksus (CFCU) on igas partnerriigis loodud üksus, mille ülesandeks on projektide finantsjuhtimise koordineerimine. CFCU kontrollib pakkumiskonkursside, lepingute ja maksetega seotud dokumentatsiooni vastavust DIS'ile. Phare pakkumiskonkursid Phare pakkumiskonkursid taotlevad kahte eesmärki tagada aus konkurents firmade vahel ja leida määratletud ülesandele parim teostaja. Et neid põhimõtteid kaitsta on Phare pakkumiskonkursside läbiviimiseks välja töötatud detailne reeglistik
Lisaks eelpool mainitud põhilepingutele on Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud järgmised kahepoolsed majanduslepingud: Kokkulepe rahandusalasest koostööst (jõustunud 10.02.1995) Kokkulepe töövõtjate töötamise kohta nende kutsealaste ja keeleliste teadmiste avardamiseks (jõustunud 21.08.1995). Kokkulepe võimaldab töövõtjatele kuni 1-aastast erialalist ja keelelist täiendamist (mida võib erandkorras pikendada veel 0,5 aastat) partnerriigis samaväärsetel alustel asukohariigi töövõtjatega. Võõrtöövõtjate kokkulepe, mis pole samastatav tööjõu vaba liikumise õigusega. Eesti poolt koordineerib rakendamist Tööturuamet Nõustamise ja koostöö raamleping (ajutiselt kohaldatav 28.02.1997) Kokkulepe Eesti sotsiaalministeeriumi ja Saksamaa töö- ja sotsiaalministeeriumi vahel lubamaks monteerijatel Eesti ettevõtetest püstitada
· turu laienemisest tingitud mastaabisäästu efekti ilmnemine; · kolmandate riikide investorite huvi kasv regioonisiseste investeerimisvõimaluste vastu; · tehniliste normide ja standardite ühtlustamine; · tolliformaalsuste ja transpordiga seotud kulude alanemine. Kokkuvõtvalt on tulud tolliliidust seda suuremad, mida: · suurem on impordi nõudluselastsus; · erinevamad on tootmiskulud kodu- ja partnerriigis; · väiksemad on tootmiskulude erinevused partnerriigi ja ülejäänud maailma vahel (s.t. mida efektiivsem tootja on partnerriik); · kõrgemad on esialgsed tariifid; · rohkem riike on liitunud (see suurendab tõenäosust, et ka kõige efektiivsem tootja on nende hulgas).
annaabi.ee 
