kõne all mitte niivõrd ideedeõpetus ise kui teatud ekslik, ebaküps tõlgitsus ideedeõpetusest, mida “noor Sokrates” pole veel jõudnud piisavalt läbi mõtelda? Dialoogi tekst ei anna neile küsimustele ühetähenduslikku vastust. Parmenidese poolt esitatud argumentatsioonid on aga järgmised: 1. Raskused küsimusega – millistest asjadest on õigupoolest ideed olemas? 2. Raskused, mis tulenevad õpetusest, et meeltega tajutavad asjad on osavõtu (partitsipatsiooni) vahekorras ideedega. 3. Raskused, mis tulenevad ettekujutusest, et meeleliselt tajutavad asjad omavad ideedest lahutatud eksistentsi (horismos). 1. Siin toimib Parmenides lihtsalt: ta loetleb Sokratesele erinevaid nähtusi ja küsib, kas tema arvates on olemas loetletud asjade ideid. Nendeks nähtusteks on: 1) samasus, ühtsus jt. matemaatilised mõisted; 2) õiglus, kaunidus, hüvelisus; 3) inimene, tuli, vesi jt. sedalaadi asjad ja viimaks 4) mustus, pori, karvad jms. Kahe
halvemini sest ta teab meist vähem 2. L.Levy-Bruhl (1857-1939)- ja eelloogilise mõtlemise hüpotees. Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi. Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus o puudub loogika, et mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud Primitiivne mõtlemine Levy-Bruhli järgi ei allu loogikaseadustele, ei püüa vältida vasturääkivusi o Primitiivse mõtlemise järgi võib üks ja sama asi asuda üheaegselt kahes eri kohas Ajalooline areng seisneb Levy-Bruhli järgi selles, et mõtlemine vabaneb
19). 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete (e pärismaalaste) kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi. Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus ( st puudub loogika, mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud.) Seega ei allu primitiivne mõtlemine Levy-Bruhli järgi loogikaseadustele, ei püüa vältida vasturääkivusi. 4 Primitiivse mõtlemise järgi võib üks ja sama asi asuda üheaegselt kahes eri kohas. Ajalooline areng seisneb Levy-Bruhli järgi selles, et mõtlemine vabaneb üha enam eelloogiliste
annaabi.ee 
