vaba keelekasutuse, nii et intervjuudes esines erinevaid argiseid keelejooni. Kuulates Jüri Muttika intervjuusid, tõusid esile järgnevad keelejooned: a) küsipartikli või asemel võ, b) pragmaatilised partiklid ja parasiitsõnad no, noh, c) slängisõnad, d) lühenenud adverbid, e) venepärane vot/vott, f) selline asemel siuke, g) jutustavas vormis küsimused. Jüri Muttika kasutab küsipartikli või asemel partiklit võ. Levinuim on küsipartikkel vä, mida on uurinud Liina Lindström (2001: 92). Nimelt võ esines tema andmetel 6,8% kordadest, aga partiklit või 23,7% ja partiklit vä 68,5%. Samas sama tähendust väljendavaid argiseid küsipartikleid on veel: väh, väi, võih, võe, kuid neid kõiki esines 0,25% juhtudest. Lindströmi magistritööst (2001: 94) tuli ka välja, et neid küsipartikleid esineb rohkem kas-küsipartiklist eraldiseisvana kui sellega koos.
kõnejärje hoidmiseks alateadlikult takerdusest tekkiv paus, nt tuttav na'gu on kyll aga... hmm... tqesti?. Jututoatekstides esinevad kõik suulise kõne levinumad partiklid ning ka nende protsentuaalne kasutussagedus on suulise kõnega erinev: levinumad artiklid on siis, nagu ning vat. Samuti kasutatakase informaalsele vabale suhtlusele iseloomulikke partikleid, nt jututoas kasutussageduselt järsult kasvanud lausealgulist a-partiklit, nt a kes sina oled ning harvem lauselõpulist küsipartiklit vä, mida jututoas kasutatakse tavaliselt va või we-kujul, nt kylm hakkas va. Jututoakeel on väheseid kirjalikke registreid, kus analoogselt suulise suhtlusega jõuab adressadini tekstiloome esmane, redigeerimata eskiisvariant, mis on sageli täis kiirustamisest tulenevaid trükivigu ning gramaatiliseelt ebakorrektseid või poolikuid lauseid. Analoogselt suulise spontaanse suhtlusega toimub tekstidele hinnangu andmine
imetajatega on keerulised. Kaitsepomm esimeste päevade piim, mitte eelkõigetoit vaid IgA antikehad. Viirused. Liiga steriiline elu? Oo ei. Me leiame viirusi kõikjal mida puudutame, hingame või sööme. Nad on ka osaks meie genoomist. Igas ml merevees on >1 miljon viiruse osakest. Maailma joogivee reservuaarides on 1030 bakteriofaagi , igaühe kaal umbes femtogramm.Bakteriviiruste mass ületab elevandi kaalu rohkem kui 1000 korda. Maailmas võib leida umbes 1016 HIV viiruse partiklit. Vaal eritab merevette igal päeval 1013 Calciviridae (vaala diarröa) partiklit! Võib nakatada inimest ja on soolases merevees üsna püsiv. Hepatiit E , gastroenteriit, kõhulahtisus. Defensiinid Imetajatel, Putukatel, Taimedel. Kõik kes vahepeale jäävad. Väiksed valgud, kaitsevad bakterite ja viiruste eest edukalt. Opsoniseerivad – märklaua märgistamine, mis on vaja kõrvladada, beeta defesniiniga,
ning igas virionis paikneb üks koopia igast genoomi segmendist. Virionides asuvad ka kõik RNA replikatsiooniks, transkriptsiooniks ja modifitseerimiseks vajalikud ensümaatilised aktiivsused. Enim on uuritud perekonna Phytoreovirus virione. Rice dwarf virus'e (RDV) virioni diameeter on 70 nm, on tehtud röntgenstruktuuranalüüs: - RDV virioni "core" koosneb genoomist ja sellega assotsieerunud kolmest struktuursest valgust; - "core" partiklit ümbritseb kapsiid (780 P8 valgu subühikut, mis moodustavad 260 trimeerset kapsomeri); - kapsiidi ümbritseb väliskest (koosneb kahest struktuurvalgust). Teiste perekondade virione iseloomustavad väljaulatuvad "ogad" (sisemise kapsiidi osad). PHYTOREOVIRUS 28
annaabi.ee 
