Paljud kaktused, kes olid väga tähtsad tarbetaimedena, olid samal ajal ka religoosse tähendusega ning sageli kasutati neid veel ravimtaidena, nii et kindlat piiri nende kasutusalade vahele tõmmata ei saa. Järgnevalt mõnede toiduks sobivate liikide tutvustus. Suureviljaline viigikaktus(Opuntia ficus-indica) Selle liigi vilju kastutatakse toiduks üle maailma ning aretatud on palju, sealhulgas ka partenokarpseid ehk seemneteta sorte. Enamasti on viljad rohkemal või vähemal määral astelde ja glohhiididega, ent leidub ka ilma nendeta sorte. Erinevate sortide viljad võivad olla oranzikaskollased, punased või rohelised; viljaliha võib, kuid ei tarvitse olla koorega sama tooni. Üle maailma on populaarsed eelkõige oranzikaskollase viljalihaga sordid, nagu 'Amrilla huesona' Mehhikos, 'Malta' Lõuna-Aafrikas ning 'Gialla' Itaalias, ent tuntud on ja hinnatud- eriti Ameerika
Kurkide kasvatamisel kilekasvuhoones on tähtis taime õige kujundamine, muidu ei saa me loodetud saaki, vaatamata sordi iseloomustusele. On vaja arvestada, et hübriididel on emasõied millest moodustuvad viljad peavarrel, tavalistel sortidel asuvad nad külgvõrsetel. Kuna kasvuhoonetes me kasvatame põhiliselt partenokarpseid hübriide tuleb seda kindlasti arvestada taime kujundamisel. Pikaviljalistest on enam levinud "Zozulja", "Aprelski", "Ivana", "Darina", "Emelja" jt. Nad on saagikad, varajased, nende viljad sobivad salatite valmistamiseks. Lühikeseviljalistest partenokarpsetest hübriididest enamlevinud- "Klaudia", "Marinda", "Bianka", "Vilma", "Maða" jt. väga heade maitseomadustega nii värskelt kui konserveeritult. Soovitatud hübriididel
Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Hulgatuumsete rakkude ühinemine, moodustub seigeos (puhkeeos) (seal meioos) Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened 3) Krohmseened - on 160 liiki. Mullas, sümbiondid rohttaimedel, sammaldel. Sageli klamüdospoorid Suguline enamasti puudub, sageli partenokarpseid seigeoseid 4) Seidseened (umbes 800 liiki, mütseel vaheseinteta, hüüfide kestas kitiini, põhiliselt sugutu paljunemine, zoospoore pole, enamik elavad maismaal, nt nutthallitus leival ja juurviljadel). 5) Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Toituvad taimejäänustest, harvem parasiidid. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme
annaabi.ee 
