(300 g sibulakoori 10 l sooja vett. 1 ööpäev leotada ja pritsida lahjendamata kujul. Sõstra-kublatäi – Cryptomyzus ribis Lehtede alaküljel imevad mahla 1-2 mm pikkused valkjasrohelised õrnad putukad. Lehtede pealmisel küljel on punakad kublad. Kahjustuse tõttu võrsete kasv aeglustub, põõsad känguvad, saak väheneb. Sõstra-kublatäi talvitub munadena võrsetel või okstel pungade kaenlas. Suve jooksul areneb mitu partenogeneetilist põlvkonda. Osast vastsetest arenevad tiivulised valmikud, kes lendavad uutele okstele või põõsastele või ka huulõielistele (iminõges, liivatee, münt) rohttaimedele. Rohttaimedel arenevad tiivulised isendid tulevad sügisel tagasi põõsastele. Põõsastel areneb suguline põlvkond, paaritunud emased munevad talvituma jäävad munad. Tõrje: Eemaldage ja põletage kahjustatud lehed või tugevasti
ringi roomates oma saaki. Bioloogia Suurem osa ehmestiivalistest on aktiivsed öösel, päeval poevad nad varju. Neid vib leida igasuguste veekogude lähedusest kevadest sügiseni, kusjuures liigid vahelduvad. Varakevadel ja hilissügisel esinevad loomad on suvistest liikidest madalama hutemperatuuri tttu palju loiumad. Paljudel liikidel esineb aastas vaid üks plvkond, vähestel kaks. Vimalik on, et ehmestiivalistel esineb ka partenogeneetilist sigimist, sest on liike, kellest on leitud vaid emaseid loomi. 5 Sigimine Pärast paarumist muneb emane putukas vette, vee kohale vi ka lihtsalt vee lähedale sültja limaga ümbritsetud munakogumikud. Seejuures on munade asukoht igal liigil kindlaks määratud, st. sama liik muneb alati kas vette vi vee lähedale, mitte nii kuidas parasjagu juhtub
Haematopinus suis Liikide arv: 300, Eestis 15 liiki. Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 6. Tartru Selts: Ripstiivalised Thysanoptera Ripstiivalised on väikesed (0,5-6,0 mm) saleda kehaga putukad. Neil on kaks paari kitsaid, servades pikkade karvadega tiibu. Toituvad taimedel, söövad taimedel ja puukoorel kasvavaid seeni, õietolmu ja teiste putukate mune. Sigivad kiiresti, aastas võib olla 12-15 mõlemasugulist või partenogeneetilist põlvkonda. Tuntum esindaja nende hulgas on tubakaripslane Thrips tabaci. Liikide arv: 5000, Eestis 38 (150?) Kirjandus: - Selts: Nokalised Hemiptera Alamselts: Sarnastiivalised Homoptera Väikesed (5- 6mm) ja mitmesuguse välimusega taimemahlasid imevad putukad. Taimemahlade imemiseks on neil arenenud 4-lüliline nokk, mille kaudu juhitakse välja sageli kehast pikemad pisteharjased. Sooles esineb paljudel liikidel filter. Filter on soole
10.2006 y seostab meioosis toimuvaid kromosoomistiku muutusi protsessi eesmärkidega; y võrdleb meioosieelse raku ja tütarrakkude kromosoomistikke; y seostab meioosi häireid pärilike haigustega; y võrdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ja analüüsib erinevuste põhjusi; y hindab eri tegurite mõju inimese sugurakkude arengule; y analüüsib kehavälise ja kehasisese viljastumise eeliseid ja puudusi ning toob näiteid; y võrdleb partenogeneetilist paljunemist sugulise paljunemisega; y seostab viljastumist naise menstruaaltsükliga; y analüüsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning hindab nende rakendatavust; y teeb otsuseid raseduse katkestamise otstarbekusest probleemsituatsioonides; y seostab suguhaigusi nakatumisviisidega; y analüüsib inimese varase embrüogeneesi põhilisi muutusi; y seostab tervislikke eluviise loote normaalse arenguga;
annaabi.ee 
