sõjavastaste demonstratsioonide korraldamine 1982.a 1970-1980ndate ühiskonnas gerontokraatia valitsemine- enamik tollasest NSV Liidu kõrgematest hipiliikumise teke valitsusja parteitegelastest olid väga eakad (ka üle 80aastased), sageli põdura tervisega ja vanusest huvitumine radikaalsetest (peamiselt tulenevalt ka kehva vaimupotensiaaliga. Vastuseks võimude poliitika karmistumisele kujunes 1960-ndate vasakpoolsetest) ühiskonnateooriatest ja aastate keskpaigas NSV Liidus välja teisitimõtlejate (e. dissidentide) liikumine liikumistest narkomaania levik (marihuaana)
· väljasaatmist maalt · hullumajadesse sulgemist jne. Kuigi dissidente, kes avalikult julgesid kommunistliku diktatuurireziimi vastu välja astuda oli vähe, siis toetus nende ideedele kasvas pidevalt. 1.5. Breznevi järglased 1982.-1985.a.: (Vt. ka õpik lk.115) Üheks 1970-1980ndate aastate nõukogude ühiskonda iseloomustavaks märksõnaks oli gerontokraatia valitsemine- enamik tollasest NSV Liidu kõrgematest valitsus- ja parteitegelastest olid väga eakad (ka üle kaheksakümneaastased), sageli põdura tervisega ja vanusest tulenevalt ka kehva vaimupotensiaaliga Tulenevalt oma kõrgest vanusest olid NSV Liidu tollased juhid ka vastu igasugustele reformidele ja suurematele muudatustele majanduses ning ühiskonnaelus. Oma võimupositsioonist hoiti kinni kümne küünega ja "nooremaid" kõrgema eliidi hulka ei lastud. Seetõttu on ka arusaadav, miks uue NLKP peasekretäri valimistel tehti järgmiseid valikuid:
saadetavate delegaatide valikuid. Stalini-Kamenevi-Zinovjevi liit võimaldas neil tasapisi tõrjuda juhtivatelt kohtadelt Trotski pooldajaid, näiteks vabastati juulis 1923 Ukraina 11 Rahvakomissaride Nõukogu esimehe kohalt Trotski sõber Kristian Rakovski (1873-1941). Trotski liitlaste hulka kuulusid tuntumatest parteitegelastest veel Nikolai Krestinski, Adolf Joffe, Ivar Smilga, Karl Radek (1885-1939), Jevgeni Preobrazenski (1886-1937) jt. Stalini kujunemine NSVLi ainujuhiks 1924-1929: Lenin suri 21.01.1924 ja Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks nimetati Rõkov, keda peeti Buhharini ja Tomski liitlaseks ning seeläbi ka Stalini-Kamenevi-Zinovjevi poolehoidjaks. Trotski jätkas armee ja laevastiku rahvakomissarina. Mais 1924 toimus partei 13. kongress
annaabi.ee 
