1970 Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn (1918-2008; tuntuim teos „Gulagi arhipelaag”), akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov (1921-1989). Meetmed teisitimõtlejatega võitlemiseks: töölt vallandamine, asumisele saatmine, vangistamine, sulgemine koduaresti kinnistes linnades, väljasaatmine maalt, vaimuhaiglatesse sulgemine jne. BREŽNEVI JÄRGLASED gerontokraatia valitsemine valitsus- ja parteitegelased olid väga eakad, sageli halva tervisega. NSV Liidu tollased juhid olid vastu reformidele ja muudatustele. 1982 valitud endine KGB ülem Juri Andropov suri 1984.aastal 70 aastasena pärast pikaajalist haigust, 1984 valitud Konstantin Tšernenko sai peasekretäriks 72 aastaselt, olles juba siis väga viletsa tervisega. NLKP KESKKOMITEE PEASEKRETÄRID J.Stalin (1922-1953) N.Hruštšov (1953-1964) L.Brežnev (1964-1982) J
Kirovi mõrv sai ajendiks suurtele repressioonidele. Stalin süüdistas oma konkurente Kirovi mõrvas. Leningradi parteiorganisatsioonis tehti põhjalik puhastus. Partei XVII kongressi delegaatidele maksis Stalin rängalt kätte selle eest, et nad olid julgenud tema vastu hääletada. 1966-st kongressi delegaadist hävitati 1108 inimest, 139-st kongressil valitud ÜK(b)P Keskkomitee liikmest ja liikmekandidaadist hävitati 98 inimest. Algaski suure terrori aeg. Nende üle, kes olid tuntud parteitegelased, eelistas Stalin korraldada avalikke protsesse. Esimeseks taoliseks protsessiks oli 1936. a aug toimunud nn trotskistlik- zinovjevliku terroristliku grupi "süüasi", kuhu kuulusid Zinovjev, Kamenev, ....kokku 16 inimest. Ajakirjandusele teatati, et grupp sai juhtnööre välismaal elavalt Trotskilt ja valmistus terroriaktideks partei juhtkonna ja riigi vastu. Neid süüdistati Kirovi tapmises, nad olevat valmistunud Stalini tapmiseks. Süüdistus esitati veel spionaazis,
kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist Majanduselus o Tarbe- ja toidukaupade defitsiit o Põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük (nafta, maagaas). o Madal tööviljakus o Toiduaineid ja tarbekaupu osteti sisse lääneriikidelt. Pärast Brežnevi surma oli nn. Gerantokraatia valitsemine. Valitsus ja parteitegelased olid enamasti väga vanad ja halva tervisega. NSVL-i tollesed juhid olid vastu reformidele ja muudele uuendustele. 1982. a. sai valitsejaks KGB ülem Juri Andropov, kes suri aga 2 aastat hiljem. 1884. a. tuli valitsejaks Konstantin Tšernenko, kes suri ka aasta pärast. Pärast Neid tuli Gorbatšov, kes valitses 1985-91. NSVL saadeti laiali 26. detsembril 1991, kuid suur osa endisi liiduvabariike
ja lahenduseks leiti olevat terrori (ajaloos tuntud kui punane terror), millega oma poliitilised vastased hävitada. Bolsevike valitsust juhtis Lenin, kes oli vaieldamatu juht ka parteis. Tähtsuselt teine mees nii parteis kui valitsuses oli Trotski, kelle lähimad toetajad olid Nikolai Krestinski (1883-1938) ja 6 Adolf Joffe. Üsna iseseisvad ja tuntud parteitegelased olid ka Zinovjev, Kamenev ja Nikolai Buhharin (1888-1938). Stalinit peeti Lenini pooldajaks. Rahvakomissaride Nõukogu esimees 1917-1924 oli Lenin. Sõja ja laevastiku rahvakomissar 1918-1925 oli Lev Trotski, kellele ühtlasi allus Punaarmee ja kes seega omas nii kodusõja ajal kui järel väga suurt võimu. Välisasjade rahvakomissar 1918-1930 oli Georgi Tsitserin (1872-1936). Hariduse rahvakomissar 1917-1929 oli Anatoli Lunatsarski. Rahanduse rahvakomissar 1918-1922 oli Nikolai Krestinski.
Lisaks sagedastele reorganiseerimistele häiris kõrgemat parteiaparaati ka see, et Hrustsov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ja seadis NLKP-s valitavate ametikohtade jaoks sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. See käis ka liiduvabariikide ja oblastite parteijuhtide kohta. Samuti või karta, et Hrustsov jätkab Stalini reziimi kuritegude paljastamist, nendega olid aga seotud paljud varasemad väiksemad parteitegelased, kes nüüdseks oli jõudnud NLKP KK tasandile. Oktoobris 1964 kutsusid vandenõulasaed Kremlis kokku Keskkomitee Presiidiumi laiendatud istungi. Puhkusel olnud Hrustsov toodi kiirkorras Moskvasse ja nõuti tema vabatahtlikku lahkumist. Mõiste, et 1957. aasta enam ei kordu, andis Hrustsov järele ja astus tagasi. Rahvale teatati, et Hrustsov (1894-1971) vabastati kõrge ea ja tervisliku seisundi tõttu. Veretu paleepööre oli teoks
töö tegija. Kuidas tagada maksimaalne poliitiline mõjutatus ja maksimaalne ministeeriumite aparaadi kontroll? Klassikaline on inglise mudel (püütakse juurutada ka Eestis, kuid see on võimatu, kuna Eestis puudub tugev seaduslik tagapõhi). Ametkond peaks olema poliitiliselt neutraalne. Suurbritannias on see õnnestunud tänu välja kujunenud hariduslikule taustale (seal on kaks kõrgkooli, kus koolitatakse riigiametnikke) ja nõude tõttu, et ametnikud ei tohi olla aktiivsed parteitegelased. MINISTEERIUMITE TEGEVUSMALLID MUJAL MAAILMAS 1) Poliitilised kohale määramised (levib Rootsis ja Saksamaal) Iga minister teeb väljavahetamise võtmeisikute seas, nendeks saavad ministritele usatavad isikud, kes tagavad kontrolli alluvate seas. Võimalik (positiivne) stabiilse ja homogeense valitsuse puhul. 2) Ministeeriumide kabinetid e kolleegiumid (Prantsusmaal) Sellised kolleegiumid moodustatakse ministeeriumi tippametnikest ja väljaspoolt ministeeriumi
annaabi.ee 
