Muusika tarbimise kõrval hakkasid noored aktiivselt ka ise muusikat tegema. 1963. aastast alates tekkis Eestis kitarristide ansambleid ning sarnaselt läänemaailmaga muutus biitmuusika siingi noorsoo üheks eneseväljendusvahendiks (Viires 1998). 9 4. KIRIK 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul võeti Moskvas vastu mitu kõrgetasemelist parteilist otsust, millega kohustati vabariiklikke parteiorganisatsioone rakendama mitmekesiseid meetmeid ateistliku propaganda tõhustamiseks ja religiooni väljajuurimiseks. Ristimine, leeritamiste ja laulatuste arv langes järsult, kirikumaksu maksjate arv kuivas kokku. Leeritamise väljatõrjumiseks loodi noorte suvepäevade traditsioon, mida rahvas hakkas pilkavalt võsaleeriks hüüdma. Võsaleer aitas küll lagundada leeritamiskommet, ent ei kujunenud ka ise rahvaomaseks. Kiriklike
kogudusi nende eest kõrget üüri maksma. Uued omanikud ei hooldanud ega ei remontinud kirikuid. Suur osa Eesti vaimulikkonna paremikust oli kas tapetud, küüditatud või Läände pagenud. Mitmed Usuteaduse üliõpilased asusid tööle kirikutesse. 1950. aastate lõpul ja 1960-ndatle olukord muutus. Luteri kiriku visast säilimisest ärritunud Moskva andis mitu kõrgetasemelist parteilist otsust, millega kohustati liiduvabariikide parteiorganisatsioone tõhustama ateistlikku propagandat ja religiooni väljajuurimist. Ristimiste, leeritamiste ja laulatuste arv kahanes järsult, kogudused kuivasid kokku. Väljatõrjuti ilmalikud surnuaiapühad. Ülikoolidest visati üliõpilasi välja, selle eest et nad tunnistasid end usklikeks. Suureks probleemiks olid jõulupühad, see oli kristlik traditsioon ning kuused kaunistati kristlike sümboolikaga, käidi kirikus ja surnuaias küünlaid oma esivanematele põlema panemas. Jõulud
(Patterson, 2013, pp. 194-195). Joonis 1. Parteisüsteemi ajalooline kujunemine Allikas:Patterson, 2012, p.191 Parteiorganisatsioon Ameerikas on parteid vähe reguleeritud ning nõrga struktuuriga. Põhiseaduses ei ole parteisid mainitud ning Kongress on võtnud vastu vaid paar üksikut parteide tegevust piiravat seadust. USA-s on kaks peamist parteid: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei ning sadu osariigi parteiorganisatsioone, mis on võrdselt jaotunud nende kahe peamise partei vahel. (Gitelson jt, 1996, lk. 121). USA valitsemissüsteemis on võim jaotunud kohalike, osariikide ja üleriigilise valitsemistasandi vahel ning sama kehtib ka parteide puhul. Siiski ei ole nende vahel mingit ühendavat lüli. Üleriigiline parteiorganisatsioon ei saa öelda kohalikule parteiorganisatsioonile, kuidas viimane peab tegutsema. Näiteks Texase osariigi Demokraatlik
annaabi.ee 
